TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnal on juubeliaasta, mille kulminatsiooniks on sel nädalavahetusel toimuv inspiratsioonikonverents ja vilistlaspäev. 14. novembril toimuva konverentsi eesmärgiks on vaadelda käsitöö erinevaid tahke ja innustada kasutama käsitööd, kui võimalust mitmete uste avamiseks nüüd ja tulevikus.

Käsitöö on kui kehaline praktika, identiteedi säilitaja, kogukondliku elu ja ettevõtluse käivitaja. Nende ja paljude muude aspektide üle mõtisklevad Anu Raud, Anzori Barkalaja, Holger Oidjärv, Kadi Pajupuu, Pille-Liis Milvere ja Martin Bristol.

Konverentsil antakse pidulikult üle esimene Anu Raua stipendium. See on mõeldud rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilasele, kes on silma paistnud aktiivse hoiaku ning ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Päeva lõpetab teadusajakirja Studia Vernacula uue numbri esitlus, number kannab pealkirja „Käegakatsutav“ ja keskendub käsitöö ja kultuuripärandi oskamise tahule.

Laupäeval, 15. novembril toimuva vilistlaspäeva raames avatakse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uus VILMA õppehoone kõigile huvilistele. Töökodade ja õpperuumide kõrval saab tutvuda osakonna juubelinäitusega „Oma viis“, millega soovitakse tutvustada osakonna senise arengu käigus välja kujunenud arusaama rahvuslikust käsitööpärandist ning rõhutada, et oma viis sisaldab oluliselt rohkem kui käsitöö mõiste all tavapäraselt nähakse.

See hõlmab säästlikku looduskasutust, pärandi austamist, vaimse tasakaalu leidmist ja kummardust kehalisele tööle. Oma olemisviis, eluviis, väljendusviis, tegutsemisviis, nägemisviis, mõtteviis, loomisviis, väärtustamisviis, ellujäämisviis jne. Lisaks vihjab sõnapaar oma viis käe viiele sõrmele, mis teevad käsitööd.

Juubelisündmustega tähistatakse 20 aasta möödumist osakonna esimese õppekava - talukujundus ja rahvuslik käsitöö (praegune rahvusliku tekstiili õppekava) - avamisest 1994. aastal. Viimase ümber on kasvanud rahvuslikke käsitöötraditsioone ja -oskusi uuriv ning arendav osakond, kuhu praeguseks kuuluvad veel rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö õppekava ning pärandtehnoloogia magistrikava. Kui 1994. aasta sügisel alustas õpinguid esimesed kaheksa üliõpilast siis tänaseks on üliõpilaskond kasvanud 130 inimeseni. Osakonnal on 102 vilistlast, 22 alalist ja 260 lühiajalist töötajat.

Käsitöö osakonna juhataja Ave Matsini sõnul on osakonna tegevus olnud alati enam kui lihtsalt õppetöö: „Tunneme vastutust eesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilimise ees ning anname panuse selle uurimisse ja arendamisse. Meie tegevuses on oluline mitte konkreetne tehnika või materjal, vaid üldine maailmavaade, mis hoiab paikkondlikku ja rahvuslikku identiteeti tugevdavaid ja taasloovaid väärtusi.“

Juubeliaasta raames toimusid mitmed käsitöö valdkonna koolitused, mille raames oli võimalik praktiseerida näiteks silmkoeliste mulgi silmkoeliste kinnaste kudumist, pärltikandis rahvuslike kaelaehete ja Eesti sõbakirjaliste tekkide valmistamist. Lisaks õpiti tundma Eesti etnograafilisi silmkoelisi kampsuneid ning Saaremaa kinnaste tehnoloogilisi võtteid, silmuskudumismasinate töövõtteid, muinas- ja varakeskaegset kangakudumist ning terase sepisvormimise võimalusi. Kõik koolitused viidi läbi rahvusliku käsitöö osakonna õppejõudude poolt.