Hendrik Lindepuu tõlkes on ilmunud Witkiewiczi esinduslik näidendivalimik “Hullumeelne ja nunn: 14 pöörast näidendit”. Witkiewiczi tekstid on iroonilised ja grotesksed, need balansseerivad naljaka ja õudse piiril.

"Witkiewicz on minu jaoks Poola südames, kui vaimsest georgraafiast rääkida," märkis äsja ka riikliku kultuuri aastapreemia saanud Lindepuu. "Lindepuu oli Mrožeki ja Ruszewiczi kõrval üks esimesi kokkupuuteid Poola uuendusliku ja veidi teistmoodi näitekirjandusega. Esimene näidend, mis ma temalt lugesin, oli "Väikeses häärberis". Ma olin siis kuskil bussis või rongis ja ma hakkasin valju häälega naerma. See mind Witkiewiczi näidendite juures võlubki, et elumüsteeriumide tajumise ja poliitiliste pessimistlike visioonide tajumise kõrval on sellist vägagi üleannetut võllahuumorit vahele. See loksutab asja kenasti paika."

Lisaks tõlkimisele on Lindepuu ka teivashüppetreener. Küsimusele, kuidas ta kõike jõuab, vastas Lindepuu, et tal on kõrgemalt poolt antud hea töövõime ning ta vajab suhteliselt vähe und. "Täna näiteks ärkasin kell kolm, tegin väikse hommikuse jalutuskäigu, hakkasin tõlkima, siis lähen pärast keskpäeva spordihalli, toimetan oma noorte teivashüppajatega, siis vaatan õhtul mõnda kvaliteetseriaali, loen."

Kuula tervet intervjuud juuresolevast helifailist või Klassikaraadio kodulehelt.