Kumu tähistab "Musta ruudu" 100. aastapäeva näitusega
Venemaa kunstnik Kazimir Malevitš maalis sada aastat tagasi lõuendile "Musta ruudu", mis sai üheks modernse kunsti läbimurdetööks. Kumu kunstimuuseumis avatav näitus teeb ülevaate sellest, kuidas on "Must ruut" kajastunud tänapäeva Eesti kunstnike loomingus.
Kumu on üks neist Euroopa muuseumidest, mis selle ikoonilise taiese juubelit homsest tähistab. Eesti kunsti jõudis geomeetrilist abstraktsiooni ülistav suprematism suhteliselt hilja ja sügavuti hakkas Malevitši pärandiga tegelema alles Leonhard Lapin. Näituse kuraator Elnara Taidre on Kumu väiksesse graafikasaali toonud kokku "Mustast ruudust" lähtuvaid ja ka sellesse naasevaid taieseid, mis on valminud peamiselt viimase kümne aasta jooksul, vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised.
"Must ruut on saanud ühelt poolt kunstiikooniks ja autoriteediks, teiselt poolt aga omaette tegelaseks, kes elab iseseisvat elu teiste kunstnike töödes, kellega käitutakse väga omavoliliselt, kellel kohati puudub seos Malevitši teosega. Samas mõned tööd, mis siin näitusel väljas, ikkagi kinnistavad musta ruudu kujulise kujutise ja Malevitši nime seost," ütles näituse kuraator Elnara Taidre.
Nii näiteks lahendab Kiwa musta ruudu teema koopiamasina sessiooni kaudu, Sirja Liisa Eelma töös on must ruut kastina, milles omakorda must kass. Villem Jahu püüab oma videos Malevitši pärandit hoopis tühistada, viidates Stalini repressioonidele kunstnike kallal.
"Selle töö tõukeks oli üks nõukogude aja propagandaplakat, mida EKA graafikaosakonnas juhtusin nägema. Seal oli kujutatud ühte rõõmsat sõdurit, kes on tulistanud märklauda, mis meenutas väga abstrakstet, kahtlast kunstiteost," selgitas kunstnik Villem Jahu.
Tanja Muravskajale on must ruut eelkõige esteetiline vorm, mille kaudu edasi arendada identiteeditemaatikat.
"Need fotod on autoportreed. Ma räägin iseendast, kujutan iseennast ja ma usun, et see pakub huvi vaatajale," sõnas ta.
Homsest avatav musta ruudu tõlgenduste näitus jääb Kumu graafikakabinetis vaadata augusti alguseni.
Toimetaja: Madis Järvekülg