1966. aastal avatud Tartu kunstnike kevadnäitus "Maal. Graafika. Foto.", noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones, Ilmar Malini väljapanek Kunstisalongis ja Elmar Kitse näitus Tartu Kunstnike Majas – kõik need näituset põhjustasid omal ajal elava poleemika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ära neid aga ei keelatud kuna kunstnikke ei osatud otseselt milleski süüdistada.

"Nõukogude süsteem ise oli hakanud genereerima teatud paradokse ja ambivalentsust, kunstnikke õhutati eksperimenteerima, mida nad ka tegid ja siis oli raske öelda, et ärge nii palju eksperimenteerige. Tänu sellele ei kujunenud Eestis välja ka põrandaalust kunstimaailma, sest kunstnikud olid orienteeritud sellele, et mingil viisil läbi rääkides võimuga oli võimalik oma töid ka näidata," rääkis kuraator Anu Allas.

Näitusel on väljas 21 kunstniku tööd, teiste seas Jüri Arrak, Ilmar Malin, Malle Leis ja Tõnis Vint.

"Kui ametlikus kunstis nõuti selget sõnumit ja maailmapilti, siis need uued tööd on pigem ebaselge maailmapildiga, hämarad, konfliktsed, ei saa päris täpselt aru, mida kunstnik on tahtnud öelda," sõnas kuraator.

1960. aastate revolutsioonilise kunstiga oli tutvust tegemas ka kunstnik Kiwa, kellel on koostöös Terje Toomistuga tegemisel dokumentaalfilm nõukogude lillelastest.

"Hakkasime otsima siin sellise kultuuri jälgi, mitte ilmtingimata hipikultuuri, vaid üleüldse psühhedeelse kujundiloome, maailma psühhedeelse tajumise. Kui hipiliikumine toimus tegelikult pärast 68. aastat, pärast Woodstocki festivali kui see juba läänes oli möödas, siis tegelikult need märgid olid varasemad," rääkis Kiwa.

Näitusel eksponeeritud vähemtuntud materjali hulgas on ka fotorühmituse Stodom looming, kelle osalemine kunstinäitusel tõstatas omal ajal diskussiooni, kas fotograafia on ikka kunst.