"Mina oma mõtetes olengi soojal maal, olen suves, sest praegu on põhiaeg kui disainime suvist festivali. Proovime ette kujutada, mis võiks sobida. Maailmas on nii palju muusikat, et kui hakkame sealt valima ilma filtriteta, siis lihtsalt upume ära," ütles Noormaa.

Seekordse Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks sai "Naiste hääl". Teema sai valitud ja lahti mõtestatud luuletaja Kristiina Ehini abiga. "Istusime tema köögilaua taga ja mõtlesime, mis see naiselikkus siis tegelikult on. Mulle tundub, et saime lõpuks päris hästi pihta."

Kõige suuremad laulikud, keda on salvestatud on just naised. Mehed ei ole salvestusaparaatide juurde tükkinud. "Naised on olnud põhilised muusikalise traditsiooni edasikandjad. Vanas ühiskonnas oli laulikutel õigus öelda asju välja, kirjeldada elu. Niisama vestlustes naisi ei kuulatud, see ei olnud ühiskondlikult tõsiseltvõetav hääl, aga läbi laulu oli see tõde."

Pärimusmuusik Kairi Leivo lisas, et vähem kui sada aastat tagasi polnud naistel veel hääleõigustki: "Me tahame anda nendele vägevatele naistele sõna, kes on osanud iseendast välja tuua selle loomingulise potentsiaali ja ürgse inspiratsiooni, mis väljendub ka heas hääles, vapustavas pillimängus ja meeletus jõus," ütles ta.