Meremuuseum soovib Paksu Margareeta 2020. aastaks täielikult renoveerida ({{commentsTotal}})

Paks Margareeta Vikipeedia
Paks Margareeta Vikipeedia

1980. aastal Meremuuseumiks saades viimati renoveerimise läbinud Paks Margareeta valmistub suuremahuliseks projektiks, mille eesmärk on muuta Tallinna vanalinna üks populaarsemaid muuseume kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks.

"Paks Margareeta on vaieldamatult üks Tallinna erilisemaid torne, mida jäädvustab fotodele möödaminnes iga päev sadu Tallinnas peatuvaid turiste ning mille katuseterrassil pööravad oma näo mere poole igal aastal kümned tuhanded muuseumikülastajaid. Aga mis peamine – Paksus Margareetas on väljas Euroopa üks vanemaid mereajaloo ekspositsioone, mis on suures osas püsinud algsel kujul tänase päevani. Parema külastuselamuse saamise ning täna tegelikult ka juba kompleksi amortiseerumisest tekkiva kahju eest kaitsmise nimel on vaja Paksu Margareeta kauaviibinud renoveerimine käsile võtta," sõnas Dresen.

Ideekonkursi tähtaeg on 31. mai, misjärel alustab Meremuuseum uue ekspositsiooni kontseptsiooni koostamist ja rahastuse planeerimist. „Meie soov on, et saaksime alustada ümberehitustöödega 2018. aastal ning 2020. aastal avaks uksed täielikult moderniseeritud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus,“ ütles Meremuuseumi direktor.

Tema sõnul saab Paksu Margareeta ekspositsiooni osaks Tallinnas mullu maa seest leitud ligi 700-aastane koge, mis on väga mitmes mõttes unikaalne. „Taolisi laevaleide esineb väga harva ning meie suureks rõõmuks on koge üllatavalt hästi säilinud. Teiseks tuli kogega koos maapõuest välja ka rikkalik esemeline leiumaterjal – mitmesuguseid meeskonna isiklikke esemeid, nahast ja keraamikast esemeid, mida koge pardal kasutati ja palju muud,“ rääkis Dresen.

Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni. Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleksi lugu seotud Eesti Meremuuseumiga.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: