Üks mu töökaaslastest küsis aga, et miks ei võiks olla arveldusarve, "arve" on ju omasõna, aga "konto" võõrsõna. Õigupoolest loebki praegune keelekorraldus üldkeeles lubatavaks ka "arveldusarvet", mis tähendab sama, mis raamatupidamise erialakeeles "arvelduskonto" (tähendus: isiku pangakonto, millel kajastatakse kõik arveldused (sissetulekud, väljaminekud, kohustused) käimasoleva kokkuleppelise arveldusperioodi kohta).

Iseenesest polekski ju ka selles midagi katki, kui kasutataks sõna "arveldusarve". Selle kahjuks räägib aga paar asjaolu. Esiteks on sõna "arve" rohkes tarvituses teises tähenduses, see on dokument kauba või teenuse maksumuse, tasumise tähtaja ja tingimuste kohta. Kui on kaks võimalikku sõna ühe nähtuse kirjeldamiseks ja üks on juba koormatud teiste tähendustega, pole otstarbekas talle veel üht tähendust lisada. Teiseks on paljud pangas arveldamisega seotud sõnad-väljendid moodustatud sõnaga "konto", näiteks "hoiukonto", "arvelduskonto", "kontojääk", "kontonumber", "kontopäring", "kontoväljavõte". Oleks ju veidi absurdne, kui me võtaks oma arve kohta kontoväljavõtte, või kuidas?