Paul Kuimet töötab fotokunstnikuna klassikaliste motiividega nagu interjöörivaade, vaikelu või arhitektuur. Tema piltide ja filmide süžeed on äärmiselt lihtsad, kuid just seetõttu võimaldavad rohkem esile tuua kaamerat kui vahendajat ja fototransparenti või filmi kui taasesitajat. Kuimet ei teeskle hetkekski oma kaameraga renessansijärgset tsentraalperspektiivist lähtuvat nägemist, mida kokkuleppeliselt peetakse loomulikuks, vaid tema vaatamisviisi naturaalsus peitub varases postmodernismis.

Filmikunsti "uus laine" keskendus individuaalsetele vaatenurkadele, nägemise ja loo jutustamise tegelikule ebapidevusele. Ainult et Kuimet kasutab filmikunsti montaaži asemel vaataja paigutamist ja tema pilgu suunamist reaalses ruumis – iga fototöö on samas ka ruumiinstallatsioon, milles vaataja kohaneb, liigub piltide suhtes, näeb neid kas koos või vastupidi – kunstniku dramaturgia kohaselt ainult ükshaaval järgemööda.

Peamiselt arhitektuuri ja elukeskkonda jäädvustava fotograafina on Paul Kuimetil sotsiaalse tähenduse kihistus olemas ka "Hilise pärastlõuna“ teostes. Autor on tundnud pikemat aega huvi modernistliku arhitektuuri, samuti modernismi utoopiate ja igapäevase elu "mittekohtade“ – ajutiste, iseloomutute või kergesti muudetava identiteediga kohtade vastu.

Vaade pärast tööaega tühjaks jäänud bürooruumi, anonüümne kontorimööbel ja dokumendikaustad, pakettakna raam, üksik õitsev potilill on märgid teatud eluviisist ja töökorraldusest, mida harva kirjeldataks kui naudingulist. Kuid Kuimet estetiseerib seda tugeva kompositsiooni kõrval ka ootamatult luksusliku värvivalikuga. Oma huvi modernismi utoopiate vastu ilmutab Kuimet näituse viimases töös. "Perspektiiviuuring“ on digitaalse montaaži abil tekitatud mulje Brüsseli signatuurhoone, 1958. aastal valminud Atomiumi, peegeldustest.

Näituse avamine toimub Tallinna Linnagaleriis 17. juunil kell 18.00. "Hiline pärastlõuna" jääb lahti kuni 24. juulini.