Selgusid pärimuskultuuri auhindade saajad ({{commentsTotal}})

Rahvamuusik Lauri Õunapuu
Rahvamuusik Lauri Õunapuu Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

14. korda annab Eesti Rahvuskultuuri Fond koostöös Eesti Folkloorinõukoguga välja pärimuskultuuri auhindu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi saavad tänavu pärimuskultuuri õpetaja ja muusik Celia Roose ning seto kultuuri uurija ja -kandja Paul Hagu ning Eesti Folkloorinõukogu auhinna pärimusmuusik, pärimuse koguja ja mõtestaja Lauri Õunapuu.

Auhinna halduskogu liige Siim Sarv peab oluliseks, et suurem osa avaldusi 39le auhinnakandidaadile tuli kohalike kogukondade poolt: "Juba stipendiumi taotluse esitamine on märkamine ja suureks tunnustuseks tegijatele."

Seekordse valikuga pööratakse tähelepanu meie enda pärimuse uurimisele ja õpetamisele ning ka selle korralduslikule poolele koolihariduslikus süsteemis. "Ühtlustuvas maailmas muutub järjest olulisemaks oma identiteedi teadvustamine. Turvalise koduõue tunde tarbeks tuleb vahel kaugemale minna ja aidata muuta ka näiteks riiklikku süsteemset korraldust," sõnas Sarv laureaate iseloomustades.

Pärimusmuusiku ja õpetaja Celia Roose tegevus kajastub suuresti tänases muusikahariduses. Ta on paljude folkloorialaste õppematerjalide looja üldhariduskoolile, samuti olnud koolilaulikute pärimusmuusika konsultandiks ning koostanud huvikoolide pärimusmuusika ainekavasid. Pärimusmuusikuna on talle südamelähedaseks eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Elades oma esivanemate talus Võrumaal, peab Celia Roose oluliseks just kodust kaasa saadud teadmisi ja oskusi, mis lihtsustavad igapäeva elu ja on oluliseks jõuks ka suuremate asjadega hakkamasaamisel. Õpetajana püüab ta neid väärtusi igati edasi anda, olles ise heaks eeskujuks.

"Pean oluliseks oma juurte tundmist, sest see annab minu enda kohta palju rohkem teadmist juurde. Kui ümbrus laiemas tähenduses on tuttav, on palju turvalisem elada ja toimetada – märkan lihtsamini ka pisimaid detaile, uut on parem tuttavaga köita, nii kasvab hoolimisvõime," lausus Roose.

Meremäe vallast pärit Paul Hagu on aastakümneid sihikindlalt pühendunud "seto asja ärgitamisele", olles kaasaja parimaid seto pärimuskultuuri tundjaid. Teadlasena on Paul Hagu põhjalikult uurinud seto viljakusjumala ja mütoloogilise kangelase Peko kohta käivat rahvapärimust ning tegelenud süvitsi Seto lauluema Anne Vabarna loominguga. Võib öelda, et seto naiste improvisatsioonid ja eeposed on tõusnud eesti folkloristide huviorbiiti paljuski just Paul Hagu järjekindla tegevuse tulemusena. Tema eestvedamisel on alguse saanud ka Seto kuningriigi traditsioon ning ta ise on endine ülemsootska. Paul Hagu tunneb, et seto endisest kultuurist ja olmest on kadumas midagi just sellele paikkonnale ainuomast ning sellest on tal tuliselt kahju.

"Seetõttu kasutan suud ja sulge selleks, et ikka kestaks seto keel ja leelo ning pisut muud pealegi," ütles Hagu.

Lauri Õunapuu on mitmekülgne pillimees ja laulja ning pärimuse koguja ja levitaja. Tal on suurepärane oskus mäletada regilaulude pikki tekste, räägitud lugusid ning laulude meloodiaid ning esitada neid lummavalt ja jõuliselt. Tema esituses on see elus kultuur. Lisaks vanade laulude elustamisele tegeleb ta ka laulude ning laulikute kogumise ja süstematiseerimisega. Arhailise Meestalaulu Seltsi asutajana ja eestvedajana on Lauri Õunapuu sütitanud ja julgustanud paljusid mehi, kes toetudes tema eeskujule on hakanud hindama traditsioone ning leidnud regilaulu kui suhtlemise keele, mis liidab, teeb julgemaks ning annab pikaajalised väärtused sõprusele ja elule laiemalt.

Oma elus peab Lauri Õunapuu oluliseks aega, mille on saanud veeta koos oma esivanematega, kuuldes nende lugusid-laule ja saades osa nende elunägemusest. See kultuur on andnud talle kaasa ellu midagi, mida ei saa hankida muuseumiriiulitelt ega -arhiividest. "See on andnud mulle raudkindla vajaduse olla mina ise – olla see, kes mitte ainult ei hoia oma esivanematelt saadud väärtusi, vaid see, kes annab neid edasi ka teistele," märkis Õunapuu.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Auhinna väljaandmine saab teoks tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema.

Auhindade pidulik üleandmine toimub täna, 22. juunil rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avapeol Mooste folgikojas kell 17. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: