Indrek Spungin: mul ei ole midagi näidata peale enda
Indrek Spungin on olnud Chungin & The Strap-On Faggotsi ja Maikameikersi liider, hetkel lisanduvad sinna ritta veel Rebel Angel ning St. Cheatersburg. Möödunud nädalal ilmus tal aga Mortimer Snerd plaadifirma alt sooloalbum - uurisime talt, mis praegu toimumas on ning kuidas sündis esimene Indrek Spungini plaat.
Kui suur vahe on Indrek Spunginil ja Chunginil? Miks uue projekti tarvis enda pikaajalisest hüüdnimest loobusid?
Esiteks, "projekt" on kõige nõmedam sõna, mille peale loodus on eales tulnud. Teiseks, mind tüütas Chungin lihtsalt ära. Ma mõtlesin algul, et loon täiesti uue karakteri, mingi sellise ulme maahipi, et isegi sõbrad ei saaks aru, et see olen mina, aga siis ma avastasin, et ma pole 20 aastat Indrek Spungin olnud. Pealegi ma oleksin väga kiiresti vahele jäänud, kui ma oleks hakanud siin jälle mingit teatrit tegema.
Kui sa peaksid proovima end defineerida, siis kes sa oled?
Mina olen mõttekonstruktsioon. Aga mina ise olen midagi muud. Mis täpselt, ma ei tea veel. Ma alles tegelen sellega.
Kui pika aja jooksul plaadi materjal on kogunenud? Kas kiirelt uitmõttena kokku pandud või sahtlis pikalt seisnud?
Enamik lugudest on kirjutatud paari aasta jooksul enne ilmumist. Üks-kaks lugu on varasemast ajast. Mul oli albumi idee juba ammu, aga sellist suurema pildi tunnet ei olnud. Nüüd nagu tekkis. Siinkohal peaks tänama Vaikot, kes ütles, et annab mu plaadi välja. See aitas ennast kokku võtta ja asi ära teha. Selles mõttes on plaadifirma ikka tähtis asi.
Sa astusid plaadiesitlusel lavale naisena. Kust selline idee?
Ma olin enda arust surmaingel. Inglitel teatavasti puuduvad üheselt määratletavad sootunnused. Tegelikult püüdsin ma olla korraga nii surmaingel kui kujutada ka oma sisemist animat, keda albumil kordagi otse ei mainita, kuid kes mõlemad (ühes isikus ja eraldi) on tooniandvateks jõududeks albumi vitraažil.
Kes on lahtise peaga ahvinäoga poiss?
Lahtise peaga ahvinäoga poiss on albumi nimiloo peategelane, kes ei suuda kohaneda lindude keerulise suhtemasinavärgiga ja keerab kõik tihasesse.
Otsustasid ühe korraga anda välja nii luulekogu kui albumi. Kas nende lugude puhul oli lähtekohaks pigem lüürika või mingi viis, mis said sõnad lisaks?
Luulekogu on pigem luulevihik laulu- ja luuletekstidega, mis on plaadiga kaasas. Rõhk on ikkagi albumil, mitte esitatud tekstidel ja lugudel, vaid tekstide esitusel. Lugude lähtekohaks oli tunne. Sõnad ja viisid saatis kosmos.
Sinu muusika, kunst ning isiksus läheneb tihti pungile - kas praegu sooloprojekt astub ka kuidagi pungiga ühte rada?
See on väga raske küsimus. Sama hästi võiks öelda, et mu muusika, kunst ning isiksus läheneb tihti poppersile. Ma arvan, et mu album on punk, kuna see on isiklik, väga individuaalne album. Siin on väga vähe midagi muud peale minu. Ta on selles mõttes punk, sest punk on alati isiklik, pidades oluliseks individuaalsust. Kuid individuaalsus ei tähenda kohe mingit üdini naiivset lapsemeelsust, see on aus, aga see on ka mäng. Punk on vist ise rahul siis, kui ta rabab aususega, kus seda ei oodata, ja teeb näitemängu seal, kus seda usutakse tõe pähe.
Mis on üldse 2016. aastal punk?
See on sama hea, kui küsida, mis on üldse 2016 aastal poppers? See on mõtteviis. See tähendab teatud iseteadlikust ja individuaalsuse rõhutamist ja enda eristamist karjast. Punk ei lase karja mentaliteedil endale pähe istutatud saada. See on selles mõttes väga tihedalt egoga seotud. See on selline keskmise kunstniku level. Samas päris high level punk on see, kui sa juba oma egost ka kõrgemale tõused ja ei lase iseendal ka endale pähe istuda. See on juba Jeesuse level. Kus ma ise olen selles mõõtkavas, ma tõesti ei tea. Ilmselt perses.
Laulad Nõukogude Liidu esimesest krishnaiidist. Kui palju religioon sinu loomingut mõjutab?
Ma tegelikult ei tea, kus lõpeb kunst ja algab religioon, ma ei usu väga mingitesse lahterdustesse. Kõik on omavahel rohkem seotud, kui kodanlik mugavustsoon ja väike roomlane meis endas uskuda lubab. Kõik mõjutab mind väga.
Mis sinu arust praegusel hetkel Eesti kultuuris põnevat toimub? Millele ise kõige enam kaasa elad?
Noori andekaid näitlejaid on kusagilt konteinerite viisi välja ilmunud. Muusikuid ka. Ma loodan, et mul õnnestub neid rohkem näha ja kuulda - samuti, et neil ikka seda vana head väljundit oleks. Isiklikus plaanis loodan veel, et meil hakkab lõpuks pikki poisse sündima ja nad kõik lendavad NBA-sse ning eesti korvpall tõuseb jälle mudast.
Mida sinult lähiajal veel oodata võib? Näitus? St. Cheatersburgiga uut materjali?
Hetkel möllame St Cheatersburgiga stuudios. Varsti saab plaati ka. Etendus peaks ka kunagi tulema. Näitust olen alati tahtnud teha, aga mul ei ole midagi näidata peale enda.
Mis su praeguse hetke lemmiklugu on?