Freddy: kuradiga pole mõtet kembelda, ikka on suhhumi

Reedel, 23ndal septembril toimub Tallinnas, Telliskivi loomelinnaku Punases majas üks korralik punkfestival üle pika aja. Festivalil Rohelised Surevad Sügisel tähistab 25. tegutsemisaastat punkbänd Psychoterror.
Psychoterror on fenomen, mida peab lahkama laia rinnaga. Psychoterror on mõnes mõttes sama isiklik nagu varbavalu, sa tunned ta ära siis, kui sul varvas valutab. Kui sul varvas ei valuta, siis sa võibolla ei mõtle: Psychoterror - ah kui hea! Aga kui varvas valutab, siis raudselt mõtled. Vähemalt siis, kui kuulad, kuidas Freddy hääl traadi saatel läbi kõlari konti lõikab. Siis raudselt mõtled: assa raibe, ma saan nii hästi aru, millest ta laulab, mul ka valutab, mis sest, et ainult varvas. Ah, kui hea, et nad ikka on. Et ta ikka laulab. Varvas kohe nagu valutaks poole vähem.
Võtsime valutava varbaga ühendust Psychoterrori ninamehe Freddyga.
Hoi, Freddy! Kuidas läheb? !
Freddy: Objektile! Ho! Ho! Ho! Ei, tegelikult, tavaline mankibizniss.
Kust tuli 25 aastat tagasi selline hull mõte bändi teha?
Kaifi pärast. Ma olen ju lapsest saati punkbändi teinud. Näiteks Anonüümne A.K. oli nüüd juba 30 aastat tagasi.
Te omal ajal kõvad tuuritajad olite. Kas enam pole isu peale tulnud pikemale reisule sõita?
No vahel tundub Tartussegi sõit liig pikk. Aga never say never, nigu mulle aastaid tagasi mendis öeldi.
Mille üle sa ise kõige rohkem uhkust tunned 25 aastat psühhoterroristina?
Me ikka andsime 25 aastat tagasi üsna ära vajunud punkskenele vunki juurde.
Kunagi 90ndatel räägiti, et Psychoterror on väga ohtlik bänd. Et kontsert võib iga kell üle minna massirahutusteks või alati on midagi katki kuskil, puruks löödud vetsupott või nii, kui Psychoterror mängib. Kas see oli nii või oli see rohkem mingi vandenõuteooria, kuulujutt?
Ma ei pea üldiselt artisti vastutavaks, kui mõni rüblik pärast Kissi plaadi kuulamist endal ajud sodiks laseb. Kuulutame siiski isemõtlemist.
Millised on olnud su suuremad mõjutajad?
Riho Baumann tõi mulle kunagi, kui ma tatikana talvel koduarestis olin, pea kõigi kohalike punkbändide livelindid.
Millised on olnud muusikaliselt Psychoterrori suuremad mõjutajad?
No neid on küllap Elvisest ABBAni ja nii edasi.
Ma saan aru, et Psychoterrori muusikaline palg on selline omamoodi ühine moodustis, kus iga bändimehe panus kujundab bändi saundi ja tegumoodi. Kirjelda palun, milline oleks Psychoterror, kui see oleks ainult sinu teha.
Hardcore avangard blues jazz. Arvatavasti laulaksin ka vene romansse eesti keeles. Ja kõlaks see ikkagi nagu vanakooli ühe duuri punk.
Sa loed palju. Mida viimati lugesid?
Hiljuti lugesin Vikerkaarest, kuda James Joyce maksa praadis. Unejutuks valisin prantsuse novelle, Cascari "Ema". Sirvisin ka Porudominski väikest maaligaleriid.
Ütle palun eesti rahvale, mis on see, mis sind ikka käima tõmbab? Käimas hoiab?
Rahutu süda.
Mis on maailma parim narkots?
Värske õhk ja hää sõna.
Mis koni reedel punases majas näha saab? Kas sünnipäevalapsel on ka mingi eriline number varuks?
Meil pole aega enne pidu proovigi teha.
Mis su enda lemmik Psychoterrori lugu ja album on? Miks?
Hetkel ehk "Igavene suvi", sellele sai äsja päris lahe viidik filmitud. See pilt võlus.
Nüüd üks traditsiooniline eesti küsimus: kuidas kõige paremini kuradit üle kavaldada?
Kuradiga pole mõtet kembelda, ikka on suhhumi.
Mis sa soovitad eesti rahvale algava sügise puhul?
Rahu! Mir, druzhba, festival. Aaaaaaappppiiiii, kass läks kappi.
Festival avaneb reedel kell 21. Peale sünnipäevalapse astuvad üles punklegend Velikije Luki, tuvibande St. Cheatersburg, hardcore-patsaanid Huiabella Fantastica ning art-blues-duo Hello Killu. Bändide vahele valivad plaadimuusikat DJ'd Tambet, FS ning Punkpolitsei.
Toimetaja: Valner Valme