Kultuuritöötajate palgafond kasvab 3,3 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1474559427000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve, milles kasvab ka kultuuritöötajate palgafond - algselt spekuleeritud kahe protsendi asemel on tõus 3,3 protsenti.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk peaks aastaks 2020 jõudma Eesti keskmisele tasemele - nii näeb ette kultuuripoliitika alusdokument, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et eelmisel aastal õnnestus tõus saada 13,5 protsendini. "Miinimumpalk kasvas 730 pealt 830 peale - selle jaoks oli vaja, et riigieelarvest eraldati kaks miljonit eurot, kuid me leidsime ka oma vahendeid sinna juurde."

Lisaks sellele tuli möödunud aastal riigireformi käigus koosseisusid vähendada 1,4 protsenti. Sel aastal kohustuslikke koondamisi ei tule.

TALO juhatise esimehe Ago Tuulingu sõnul enam koondamiste arvelt töötasu tõsta võimalik ei ole. "Teistel sektoritel ehk on, kuid vaadata näiteks õpetajaid ja vähenevat laste hulka, kuid ministri arvates kultuuris enam koondada ei saa."

Rahandusminister Sven Sester kinnitas ERR-ile antud kommentaaris, et valitsus on jõudnud uuele kokkuleppele, kus kultuuritöötajate palgafond saab lisa suisa 3,3 protsenti.

Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldaks tuleval aastal miinimumpalga tõsta hinnanguliselt 900 euroni. "Riik peab kultuuritöötajate miinimumpalka jõuliselt tõstma, sest vastasel korral ei täida me endale kultuuripoliitika alusdokumendiga võetud kohustusi,“ ütles minister.

Kultuuriasutuste juhid leiavad, et ehkki alampalkade tõstmine on kultuuripoliitika alusdokumendis esikohal, vajavad korrigeerimist ka teised palgaastmed.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on pisut vale, et järjest ja järjest alampalka kergitatakse.

"Kultuuri tarbitakse tegelikult ühel teisel põhjusel, et meil on tipud ja talendid - nende pärast vaadatakse telekat, kuulatakse raadiot, minnakse teatrisse," tõdes Allikmaa ja lisas, et korrigeerimist vajaksid just nende inimeste palgad. "Selle tõttu oleks mõistlik, et asutused ise saaksid otsustada, kuidas palgamassi saaks kasutada," ütles ta. "Rahvusringhäälingu poolt vaadates päris oleme me päris kindlasti sunnitud vaatama kogu palgatabelile otsa ja kindlasti teatud puhkudel tõstma mitte ainult alampalkasid, vaid ka teisi palku, mida me aastate jooksul oleme teinud niikuinii."

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme tõdes, et miinimumpalga tõus paneb tema kui juhi raskesse olukorda. "Tuleb bakalaureuseharidusega laps ning kõrval on doktorkraadiga spetsialist, kelle palgad on aga praktiliselt samad - see pole sõnum, mida mina tahaksin öelda oma alluvatele," nentis Helme.

Lähinädalatel selgub, kuidas kultuuritöötajate palgafond täpselt jaguneb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: