Vanaema on üksi oma mõisas ja jagab Issandaga maid, sest kellega sa hing ikka räägid. Issand Jumal on alati käepärast, tema ei mõtle samal ajal millestki muust. Tema teab, mis juhtus 50, 60 ja 70 aasta eest. Issandal on veel üks suur eelis, tema ei vaidle vastu. Vastuvaidlemine vanaemale ei meeldi.

Lavastuse tegevustik maalib värvika pildi Borckide suguvõsast 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Rootsis.

Lavastaja Sander Puki jaoks räägib Hjalmar Bergmani "Vanaema ja Issand Jumal" eelkõige sellest, mis võiks olla inimestele elus oluline. "Selle rohkem kui pool sajandit vältava loo keskmes on vana daam, kes on jõudnud oma eluõhtusse ja jäänud üksinda ning on sunnitud tahes-tahtmata vaatama peeglisse. Nimetagem seda siis Issandaks Jumalaks või südametunnistuseks," ütles ta.

Laval on ühekorraga ja vaheldumisi Luule Komissarov vana mõisaprouana ja noor Agnes, Jaana Kena, kes peab Luulet väga soojaks inimeseks, Ugala teatri emaks ja vanaemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta on hästi hea partner. Ta on väga targa sõnaga. Elukogenud näitleja ja inimene ja ema ja naine," rääkis Kena oma kolleegist.

Mastaapses lavaloos teeb kaasa 15 näitlejat, kes rohkete kostüümi- ja grimmivahetuste kaasabil toovad katkematu filmilindina jooksvas ligi neljatunnises maratonlavastuses publiku ette loo, mis on tulvil intriige, võimuahnust ja purunenud lootusi.

Autor Hjalmar Bergman, lavastaja Sander Pukk, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Rene Liivamägi, kunstnik Annika Lindemann. Osades: Luule Komissarov, Janek Vadi, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Margus Vaher, Rait Õunapuu, Triinu Meriste, Vilma Luik, Jaana Kena ja Kiiri Tamm.