Arvustus. Lugu sellest, kuidas mängida aja ja ruumiga ({{commentsTotal}})

"Süüria rahvalood" Autor/allikas: Mats Õun

Vaba Lava "Süüria rahvalood"
Lavastaja: Helen Rekkor
Dramaturg: Liis Väljaots
Kunstnik: Maarja Pabunen
Videokunstnik: Kristin Pärn
Osades Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn
Esietendus 29. oktoobril Vaba Lava teatrikeskuses

Eestimaa sügis on vaatamata värvilistele langevatele puulehtedele kõle. Läbides Telliskivi Loomelinnaku tuulekoridore, jõuab rõsket ilma trotsiv inimhing Vaba Lava teatrikeskusesse, kust leiab tee palavasse Süüriasse. Selles Lähis-Ida riigis on inimõiguste olukord üks maailma halvimaid: Süüria on ISISe "häll“ ja seostub meile terroritegudega. Lavastaja Helen Rekkori loodud Süüria ei näita publikule kannatusi, vaid pakub hoopis tarkuseteri ja tõdesid elus hakkama saamiseks. Muinasjutud avavad ukse aforismide maailma, millest publik sõelub välja enda jaoks olulisema.

Selgub, et suurest vahemaast olenemata on Eesti ja Süüria vaimult sarnased. Süüria poeedi Samir Tahhani tegevuses võib leida sarnasusi Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Hurdaga. Ka Tahhan oli mees, kes kogus rahvapärimust, tehes seda Süürias 1980. aastatel. Tõsi küll, eestlaste lood kipuvad olema raskemad, kohati morbiidsed ja õudsed. Ehk tuleneb see talupojakultuurist ja orjaikkest? Võiks ju oletada, et "Süüria rahvalugude" seast leiab samuti süngust, kuid tegelikult peidavad lood endas allegooriat, kavalust, kohati anekdootlikkustki. Lugude olemasolu ja nende väärtustamine näitab, et eri riikide rahvastel võib olla küll erinev kultuur, kuid rahvapärimus aitab siiski identiteeti määrata.

Viiteid Süüria hetkeolukorrale laval nähtus siiski leidub. Nii võib (rahu)tuvi ja varese võitlust maalapi pärast tõlgendada nii kodusõjana kui ka ülemaailmse terroriohuna. Samuti tundus väikese tüdruku ja tema rändkaupmehest isa loos peegelduvat vangisaatmise motiiv: inimesed Süürias kaovad jäljetult lisaks omavolilistele kinnipidamistele. Raskematest teemadest rääkides mõjuvad lood ikkagi siiralt ja inimlikult. Puäntlikud lõpud panid nii mitmeidki kordi saali muhelema, isegi naerma.

Vaba Lava teatrikeskuse kasutada on blackbox-lava, mis pakub ruumiga mängimiseks häid võimalusi. Etenduse alguses on laval telk ja tagapool valge lõuend, kuhu projitseeritakse telgis toimuv. Tekib veidi häiriv kinoefekt, sest telgitegevus ilmus lõuendile teatud viivitusega. Etenduse kulgedes paistab üha enam silma grandioosne lavakujundus. Astmeline lava ja sellel asetsevad eemaldatavad valged lõuendid pakuvad võimalust efektsele varjuteatrile, kus siluetid neelavad inimese alla või pühivad nad luuga minema. Vastavalt stseenile projitseeriti lõuenditele kolmemõõtmeline linnaruum, turuplats, palee või oliivisalu allee. Visuaalselt tabav lavakujundus annab mõista, et tegevus toimub ikkagi idas.

Ka heliloome täiustab atmosfääri. Esimese vaatuse avastseeni taustamuusika tundus kohati küll liiga vali, kuid Vaba Lava blackbox on siiski hea akustikaga. Etenduse arenedes saatis lugusid pidevalt idamaine muusika, mis lubas hetkeks silmad kinni panna ja kujutada end paleesse või linnatänavaile. Nii aitas muusika kaasa kulgemisele ajas ja ruumis. Humoorikalt mõjus aga Artur Linnuse loojärgset moraali või mõttetera lugev hääl. Ilmekas, vali, isegi veidi häiriv – selline, mida võiks telepoodide reklaamidele peale lugema panna.

Kümmet lugu mängisid neli näitlejat, kes pidid kehastuma ligi kolmekümneks eri tegelaseks. Kui lood tundusid kulgevat idamaiselt rahulikus tempos, siis näitlejate rolli- ja kostüümivahetuse kohta seda öelda ei saa. Vahvaim lugu rääkis hiirte kavalusest kassi jõu ja võimu üle. Ootamatu oli, et hiiri aitab surma eest põgeneda pesemine. Eelmainitud stseenis on peidus midagi eestlaslikku – väike, aga siiski võitlev ja tubli. Samuti näeb etenduses pürotehnikat, tossu ja käest purskavat verd.

Etenduse arenedes koorusid välja seosed lugude vahel. Oli positiivselt üllatav, kui etenduse lõpulugu sidus eelnevalt nähtud lood tervikuks. Helen Rekkor on suurepäraselt ühendanud visuaalsuse, näitlejamängu ja muusika: ehe näide, kuidas panna mängima aeg ja ruum. Rekkori "Süüria rahvalood“ on viimistletud ja mõjub värskendava vaatamisena. Lisaks annab boonuspunkte kena mõte: eri riikide kultuure tuleb tunnustada, mitte neid vihata riikide käekäigu pärast.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: