90 raamatut 90 päevaga. Vaino Vahing, "Noor Unt" ({{commentsTotal}})

Mati Unt
Mati Unt Autor/allikas: Facebook

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2004.

NASA marsikulgur maandub Marsile. Gruusia parlament otsustab võtta kasutusele uue riigilipu. Euroopa Liit keelab linnuliha impordi Taist, sest Kagu-Aasias möllab linnugripp. Veebruaris plahvatab Moskva metroos pomm, hukkub 40 inimest. Märtsis võidab Venemaa presidendivalimised ülekaalukalt Vladimir Putin. See aasta on ka Eesti jaoks ülimalt oluline, Eesti saab NATO liikmeks ja ühineb ka Euroopa Liiduga. Ateena olümpiamängudel võidab Aleksander Tammert kettaheites pronksmedali. Laine Jänesest saab Tartu linnapea.

Loomingu Raamatukogu aasta avanumbrina Vaino Vahingu "Noor Unt". Võib öelda, et see raamat on Vahingu uus tulemine. "Noorele Undile" järgnevad tema kaks köidet päevaraamatut. Mida Vahing teeb, on see, et ta kraamib välja kõik oma vanad päevikud ja koolivihiku, mida ta alati kaasas kandis ja kuhu võisid kirjutada rubriiki "Minu maailmakontseptsioon siin ja täna ja praegu". Lisaks muidugi kirjavahetus, kuhu vahest on saatja juurde lisanud – mitte avaldada. Nüüd laseb Vahing kõik selle trükki.

"Noores Undis" keskendub Vahing Mati Undile, aga sama palju või isegi rohkem on selles raamatu Vahingut ennast. See on täiesti sõge raamat, ilustamata ja ehe. Peategelased noor Unt ja Vahing on neurootilised, meeletu tähelepanuvajadusega ja hüsteerilised. Pärit lausa mõnest absurdihõngulisest näidendist. Tänapäeval, kui inimestel on aega vähe, võib jääda täiesti arusaamatuks, mis kuradi asja need inimesed ajasid. Aga vaat, ajasid ja tegid seda väga kirglikult, lausa paaniliselt. Vahing otsis mängivat inimest ja ju otsis ta seda ka Undis, õhutas takka ja tuligi ilmsiks nii mõndagi. Ääretult naljakad on need korrad, kui Unt sajab Vahingu korterisse sisse. Need stseenid on dramaturgiliselt täpselt läbi mõeldud ja välja mängitud. Mõned näited:

"9. september 1969
Ei ole sügist, kõik kordub. Unt viskas aknast alla kaks triikrauda ja kaks väärtuslikku raamatut.
20. jaanuar 1970
Unt hüsteeritseb. Miks ei ole mul tema jaoks kunagi viina, piiritust. Tema tuleb, aga minul pole viina. "Miks käivad su juures Madis Kõiv ja Päärn Hint, Johnny B. Isotamm? Varem oli nii, et sa varjasid korterit ja ainult mina võisin tulla.""

Võibolla paremini kui portreed Mati Undist, annab see tekst edasi pildi toonasest ajast. Seda ütleb ka Mati Unt Vahingu raamatu lõpus järelmärkusena:
"Kahtlemata on see miski ajastu dokument. Ja seejuures ülioluline. Ega siit minu kohta suurt midagi muud välja ei loe, kui et ma olin hüsteerik. Noh, kui olin, siis olin. Eks ma ole jah olnud see ja teine. Aga eks mul olnud vist midagi hinge peal ka, vist oli. Aga keegi ei viitsinud mind kuulata. Kes see hüsteerikut ikka kuulab. Ka mina ei kuula."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.   

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: