Kunstiaustajad asusid otsima paarisadat Konrad Mäe kadunud teost ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" uuris, miks on hulk Eesti kunstiaustajaid võtnud ette hoomamatu ülesande, et leida üles ligi pooled Konrad Mägi tööd, mille asukohast ning väljanägemisest ei ole praegusel hetkel aimugi - teada on vaid see, et need tööd on olemas.

Konrad Mägi on kõige kuulsam ja kallim eesti maaliklassik, kes tegi elu jooksul 400 maali. Täna on neist teada vaid umbes 200 asukoht. Kui eeldada, et sõdade ja kataklüsmide käigus hävis ka pool ülejäänust, on ikka kusagil sadakond üliväärtuslikku maali. „Pealtnägija“ tegi koos järgmisel sügisel kavandatava suurnäituse korraldajatega üleskutse, et kadunud teoste jälgedest teada anda. Üks korraldajatest ütles, et see on nagu natside aarderongi otsimine Poolas, ainult et praegusel juhul on kindlalt teada, et see varandus on olemas.

Kunstniku kadunud teosed asuvad otsima kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets, dramaturg Eero Epner, staažikas kunstiõpetaja Heldur Viires, ettevõtjast kollektsionäär Enn Kunila ja kuraator Liis Pählapuu

Üldsus tunneb Eero Epnerit teater NO99 dramaturgina. Vähem teatakse, et ta õppis kunstiajalugu, töötas galeriis ning viimased kümmekond aastat teeb koostööd Enn Kunilaga. Muuhulgas Kaubamaja ja Liviko aktsionärina oma varanduse teeninud Kunila on üks suurimaid erakollektsionääre Eestis. Kogu täpset suurust – ja veel vähem hinda – 25 aastat kollektsioneerimisega tegelenud Kunila avaldada ei soovi, aga sinna kuulub sadu töid. Kunila eriline lemmik on just Konrad Mägi. Juba 10-aastasena emaga Kadrioru muuseumi külastades tabas teda Mäe maali ees justkui ilmutus. Hetkel on Kunila kogus 16 Mägi tööd, seal hulgas teadaolevalt ka kõige esimene maal.

Kunila on tähelepanuväärne just selle poolest, et ei peida oma kogu, vaid püüab meie klassikuid tutvustada nii kodus kui välismaal. Lähiriikide järel toimus 2015 näitus Roomas, mille kuraator oli Eero Epner. Hea vastuvõtt ajendas ette võtma veel suuremalt. Järgmise aasta oktoobris korraldavad Eesti Kunstimuuseum ja meie saatkond Itaalias Roomas, Galleria Nazionale d'Arte Modernas, Konrad Mägi isiknäituse 60 tööga, mille hulgas ka šedöövrid Kunila kogust, kes tõdes, et tema ülesandeks ongi tegeleda sellega, et Konrad Mäge rohkem teataks. „Ma tahan leida rohkem inimesi, kes saaksid samasuguse elamuse nagu mina sain lapsepõlves.“

Tegu on kõige olulisema Konrad Mägi näitusega välismaal, mille tõttu kirjutab kuraator Epner ka Mägi uut elulooraamatut. Selle käigus põrkas ta müsteeriumi otsa – ligi pool suurkuju loomingust on kadunud. Mägi maalide koguarvuks fikseeriti pärast surma 400, kuid kunstiteadlased teavad täna vaid umbes 200 asukohta. „Kui me vaatasime, et kuivõrd palju Mägi töid tegelikult on kadunud, kuid mis võivad ometi mõjutada mitte ainult Eesti kunstiajaloo ümberkirjutust, vaid ka laiemalt seda, mida me üldse teame oma minevikust, siis tundus, et äkki tasub otsida neid,“ ütles Epner ja nentis, et äkki tuleb vähemalt ükski maal välja.

KUMU keldrikorruse spetsiaalses hoidlas asub maailma suurim Mägi kollektsioon, kus üks teos on kuulsam kui teine. Kuraator Liis Pählapuu üks täpsem uurimisvaldkond on just Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood, millest ilmus tänavu ka raamat. Kõige rohkem hävis kunsti teise maailmasõja ajal. Näiteks 1941. aasta juulis olid suured pommitamised Tartus, kus haritlaste kodus hävis hinnanguliselt 2500 teost ja eeldada võib, et nende seas läks tuhaks ka mitu Konrad Mäge, aga millised täpselt, ei ole teada. Samuti, kui Punaarmee kolm aastat hiljem naasis, hävis märtsipommitamise käigus Tallinna kunstimuuseumis üle 500 maali, seal hulgas taas mõned Mägi teosed. Hoolimata hävitus- ja kadumislugudest oletatakse, et kusagil on peidus hinnanguliselt sadakond tööd ehk veerand Eesti ajaloo olulisima maalikunstniku loomingust.

Eero Epner selgitas, et kõige raskem teoste otsimise juures on see, et tegelikult ei ole teada, millised need teosed olla võiksid ja kus need asuvad. „Mägi müüs oma töid ka Venemaal, ühel hetkel ta olevat saatnud 100 tööd Moskvasse, aga need olid tollis kinni jäänud, samuti viidi tema töid Ameerikasse,“ ütles Epner ja lisas, et ka Norras müüs Mägi omatöid, ilmselt isegi Pariisis. „Me ei tea, mida me otsime, aga me teame, et midagi on leida."

Kunstiühingu Pallas esimehena on Enn Lillemets formaalselt Konrad Mägi ametipärija. Lillemets läidab Mägi surmaastapäeval haual küünla ja korrastab aeg-ajalt kalmu. Ta on kirglik kunstniku fänn. "Ma tahaks nendele toredatele omanikele rõhutada, kellel need teosed olemas on, et see ei ole mitte rahaline varandus, vaid see on hindamatu Eesti kunsti, kultuuriloo ja üldse meie rahva seisukohast," ütles Lillemets ja tõdes lootusrikkalt, et need inimesed võiksid enda teoseid avalikult näidata.

Eesti Kunstimuuseumi poolt on lubadus, et kui inimene tahab teada anda enda valduses olevast Mägi maalist või kui ta soovib saada ekspertiisi, kas on ikka Mägi, siis muuseum teeb ekspertiisi tasuta. Kontaktisik on Liis Pählapuu: liis.pahlapuu@ekm.ee.

Kui inimene soovib lasta töö restaureerida ja kasutada selle jaoks Kunila lubadust restaureerimine kinni maksta, võib võtta ühendust Eero Epneriga: epnereero@gmail.com.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Pealtnägija"



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: