Tallinna avamist merele uurib kolm arhitektide töögruppi ({{commentsTotal}})

Vähesed Euroopa pealinnad saavad uhkustada mereäärega. Tallinn on üks neist, kuid nõukogudeaegse pärandi tõttu ei ole mereäärt suudetud täielikult inimestele avada. Jutt käib mereäärsest alast Pirita teest kuni Noblessneri sadamalinnakuni, mida ootab ees ümberkujundamine.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millisena eri osapooled mereäärset Tallinna kesklinna näevad.

"See võiks olla nagu uus kesklinna asum, nagu kesklinna tänavad. Me lugesime üle, meil tekiks uus, 50 uut merega ristuvat tänavat. Need oleks kesklinna tänavad. Lühidalt öeldes, visioon ongi lihtsalt selline," rääkis Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinna Linn ja Arhitektide Liit on välja valinud kolm arhitektide töögruppi, kes hakkavad osalema uue Tallinna mereääre visiooni loomises. Indrek Peil on ühes neist gruppidest.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et kolme grupi visioonid täiendavad teineteist, aga eesmärk on kõigil üks - Tallinna mereäärest peaks saama uus kesklinn.

"Üks kihistus, mis siin selgelt puudu on võrreldes teiste suurte naaberlinnadega, Helsingi või Peterburi või ka Riiaga, on klassikaline kesklinlik linnaruum. Tallinna linna kesklinn on võrdlemisi kaootiline, võrdlemisi juhuslikult arenenud, võrdlemisi vähe struktureeritud, kesklinna saaks ja võiks selles piirkonnas tekitada," selgitas Mänd.

Praegu olemas olevad visioonid on väga üldised. Siiski on teada üks võtmesõna - ligipääsud.

"Uut tüüpi visioon on selline, et ta oleks paindlik. Tuleb öelda need rusikareeglid välja, et ikkagi iga 100-120 meetri pealt oleks tänav, korralik linnatänav, keskel on autod, võib-olla üks rida, kitsamad sõidutänavad, korralikud kõnniteed," lausus Indrek Peil.

Harvardi ülikoolis linnaplaneerimist õpetav Andres Sevtšuk lausus, et korralikud ligipääsud tõstavad kinnisvara väärtust. Need saab tema sõnul tagada kolmel viisil.

"Ühendada ja siduda olemasoleva tänavate võrgustikuga, teiseks kohapealseid hoonestustihedusi tõsta, elamispindu, töökohti ja muid vaba aja veetmise kohti ja kommertskohti sinna lisada, et kohapealset nõudlust juurde tekitada, ja kolmandaks siduda piirkonnad palju paremini ära ühistranspordi võrgustikega," rõhutas ta.

Visioonis nähaksegi mereäärsel alal ette äritegevust, kaubandust, büroosid ja elamuid, mida toetaks ideaalselt kujundatud tänavavõrk.

Mõelda tulebki suurelt, kuid kuna igal maaomanikul on ikkagi oma huvid ka, siis saab tee unistuste täitumiseni olema okkaline. Üks neist okastest paistab olevat linnahall.

Suur osa Tallinna mereäärest kuulub Tallinna Sadamale, kes on samuti just praegu koostamas nägemust neile kuuluva ala tulevikust. Tallinna linnaga tehakse seejuures tihedat koostööd.

"Suures pildis me mõistame kõik, mida tegema peaks, aga kui minna detailidesse, siis nagu on ühes kuulsas laulus, on sein ees. Ühe maja sein, mida me nimetame linnahalliks," nentis Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader.

Linnahall jääb täpselt sadamaala kõrvale ja see, mis seal sees toimuma hakkab ja kuidas sinna ligi pääseb, on sadamale strateegiliselt oluline.

"Me tahaksime saada piltlikult öeldes sadama aladele, mis on siin põhja osas linnahalli ja kruiisiala vahel, parema ligipääsu kui täna on ja ta peaks kuskilt linnahalli eest tulema," lisas Ader.

Juttu on näiteks olnud sellest, et loobuda linnahalli jäähalli uuesti üles ehitamisest ja teha sinna tee. Linn ei ole sellise lahendusega nõus. "Kindlasti ma olen sellega nõus, et korralikud ligipääsud tuleb loomulikult sinna teha, aga see ei eelda linnahalli osade lammutamist," märkis peaarhitekt Mänd.

Mere ääres on aga veel üks sadamaala - Porto Franco. Seal on asjad visioonist palju kaugemal ning nemad taotlevad juba ehitusluba esimesele suuremale hoonekompleksile. Sinna hoonesse tuleb muuhulgas ka Prisma hüpermarket.

"Kui nüüd küsida nii, et selle mereäärse visiooni edasiarendamise juures, põhimõtete kokkuleppimise juures, kas selle tulemusel oleks võinud tekkida sinna mõni teistsugune lahendus, siis on vastus, et tõenäoliselt küll," kommenteeris peaarhitekt Mänd.

Siiski mõned välilahendused suurest visioonist ilmselt jõuavad ka Porto Franco alale, kuid Endrik Mänd ütles, et üks baaspõhimõte on Porto Franco omanikel teine. Nemad planeerivad ulatuslikke autovabasid tänavaid, kuid linn näeks ideaalis, et mereäärsel alal liiguvad ka autod.

"Tänapäeva linnades ei ole võimalik ilma autodeta päris hakkama saada ja ma ei ütleks, et autod on tänavate vaenlased. Pigem on vaja leida selline balanss, et autode osakaal ei domineeriks tänapäeval näiteks Narva maanteel või teistel suurtel magistraaltänavtel Tallinnas, ilma päris ei saa hakkama," lausus omakorda Andres Sevtšuk.

Esimesed muutused võiksid Tallinna mereäärsel alal olla toimunud 2018. aastaks. Aastal 2020 peaks aga see piirkond olema juba tundmatuseni muutunud.

Toimetaja: Laur Viirand



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: