Kes peaks korrastama lagunevaid kirikuhooneid? ({{commentsTotal}})

Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.
Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.

Ehkki jõulud on aeg, mil kirikute külastatavus Eestis ajutiselt kasvab, seisab palju kirikuhooneid enamus aastast tühja ja lagunevana või on algupärase funktsiooni lausa minetanud. Peale pühakodade vaimuliku funktsiooni on kirikuhoonetel oluline osa Eesti kultuuripärandis ja -maastikul ning nende tähtsust on raske alahinnata. Kellel peaks aga lasuma jõukohane vastutus vanade pühakodade kuluka korrashoiu eest?

Tänase seisuga on Muinsuskaitseameti mälestiste registris 4441 hoonet, millest 213 ehitismälestist on kirikud. Neist 213 kirikust on täna halvas, avariilises või varemestunud seisukorras 63. Seda on mis on poolteist korda rohkem võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil kirikuhoonetest oli kehvas või kriitilises seisus 41 hoonet. Eestis kuulub enamus kirikuhooneid kogudustele ning ka nende korrashoid lasub neil kui omanikel. Vanad pühakojad vajavad aga hooldus- ja restaureerimistöödeks suuremaid investeeringuid, milleks väikesel kogudustel vahendeid napib.

Riik jagab pühakodade korrastamiseks alates 2004. aastast toetust läbi Muinsuskaitseameti Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmi, millele käesoleval aastal eraldas riik investeeringuteks 660 486 eurot. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on olukord suures pildis ja tagasivaatavalt siiski pigem hea ja tema sõnul on selle parandamiseks oluline teavitatud koostöö Muinsuskaitseameti ja koguduste vahel.

"Laias pildis ei saa öelda, et seis oleks väga õnnetu – kui vaadata pikemas ajaloos tagasi, on Eestis pühakojad täna võrdlemisi heas korras. Kõikvõimalike sõdade ja vaenukordade ajal on nad olnud märksa kehvemas seisus kui praegu. Kirikuhoonete saatus on teatud mõttes samasugune kui kõigil teistel hoonetel – nad on tavapäraselt heas korras siis, kui nad on pidevas kasutuses ja hooldatud. Pühakodade eripäraks on muidugi suured mahulised mõõtmed, mistõttu nende korrashoid vajabki eraldi tähelepanu. Probleemid tekivad kirikutes, kus kogudus demograafilistel põhjustel aja jooksul hääbub ja ei ole enam kedagi, kes hoonet hooldada jaksaks," leiab Raie.

Ehkki põhjalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud restaureerimine on kulukas töö, oleks täiesti tühjana seisma jäänud kirikute puhul abi juba väiksemamahulistestki korrastustöödest. Kirik võib jääda tühjaks jäänud maapiirkondades ka varemeks, ent on siiski konserveeritud ja kultuuriloolise tähtsusega arhitektuuriline mälestis.

"Kui hoone on varemestunud, soovitame esialgu vähemalt müüride konserveerimist – ei ole välistatud, et mingil hetkel tekib kogudus taas ning sellega koos ka vajadus kasutada hoonet kasutada taas selle algupärases funktsioonis. Kuna kirikud enamasti kivist hooned, on nende lagunemine ajas ka mõõdukalt aeglane ja nad ei kao me maastikult nii kiiresti. Seal on oma roll nii omanikul kui ka kohalikul omavalitsusel, kui omanikku näiteks enam ei ole."

Valdav osa kirikuhoonetest kuulub Eestis kogudustele ning hooldustööde planeeriminegi on omaette ressurss. Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise säilitamine omaniku kohustus, ent nad ei pea seda renoveerima või restaureerima. Raie sõnul kiputakse veel tänapäevalgi mõnikord arvama, et ehitada või hoonet korrastada on võimalik ilma projektita.

"Kõik peaks siiski algama koguduse enda hoone haldus- või hoolduskavast, plaanist, kuidas hoonet säilitada. On hea, kui kogudusel on teadmine hoone elutsüklist – näiteks selle põhjal, millal viimati katust vahetati, saab ennustada, millal võiksid aset leida järgmised hooldustööd. See on paljuski planeerimisküsimus ja kui on olemas plaan hoone säilitamiseks, on võimalik ka rahalist kulu ja toetust planeerida," selgitab Raie.

Ehkki mitmel pool Euroopas on levinud ka nähtus, mille puhul tühjaks jäänud kirikuhooned müüakse eraomanikele ning neile antakse uus ilmalik funktsioon kultuurikeskuse, kontserdipaiga, raamatukogu, konverentsikeskuse või elumajana, ei ole see Eestis veel nii tavapärane. Riigile kuuluva Narva kiriku kasutuse muutmine raamatukoguks takerdus peamiselt hoone omaduste sobimatuse tõttu raamatute hoiustamiseks, ent valdavalt on Eestis sellise praktika elluviimise põhjused demograafilised. Hõreda asustusega tühjaks jäänud maapiirkonnas on kirikuhoonele uue funktsiooni leidmine keeruline ning selle ülalpidamine võib vähese kasutuse puhul olla ülemäära kulukas. Tühjana seisma jäänud õigeusu kirikute puhul on funktsiooni muutmine keerulisem ka põhjusel, et selle konfessioonis ei ole püha vaid hoone, vaid ka pind, millele see ehitatud on.

"Kui õigeusu kiriku puhul on kogudus lakanud eksisteerimast, peab nende uskumuse kohaselt ka hoone kaduva teed minema," selgitas Raie.

Et hoonete korrashoiu vastutus lasub valdavalt kogudustel, on oluline informeeritud suhtlus koguduste ja muinsuskaitseameti vahel, mis on siiani Raie sõnul olnud valdavalt hea. "Igal aastal taotlevad sajad kirikukogudused Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmist toetust, samuti käime ise neid igal aastal inspekteerimas ja püüame säilivusele kaasa aidata nii palju, kui võimalik."

Muinsuskaitseametil on hoonete seisukorrast põhjalikult ülevaade, samuti tehakse igal aastal koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning viiakse läbi niiskusuuringuid, et pakkuda välja ka paremaid ja kestvamaid tehnilisi lahendusi.

Mitme Ida-Virumaa kirikukoguduse preester Avo Kiir leiab aga, et kirikuhoone säilitamise vastutust ei saa jätta vaid kogudusele ning ta ei ole kõigi muinsuskaitseameti nõuetega päri.

Olukordadega, mil kogudus demograafilistel põhjustel hääbuks ning kirikuhoone seetõttu seisma jääks, ei ole Kiir oma töös kokku puutunud. Pigem on tema hinnangul probleemiks, et väikesed kogudused ei ole suutelised oma jõududega kirikuid korrastama ning see käib neil üle jõu.

"On mõttetu, kuidas kogudused paigutavad oma niigi napid ressursid suurte hoonete korrastamisesse selle asemel, et tegeleda oma peamise ülesandega, milleks on inimeste teenimine. Kirikuhoone saatuse ja funktsiooni üle peaks otsustama omanik ehk kogudus. Hoone iseenesest ei tähenda midagi, tähenduse annab selles toimuv. Eesti väikesed kogudused saaksid oma elu korraldada paremini ka väiksemates ruumitingimustes, vähemalt saaksid nad tegeleda oma põhikohustustega. Kui pühakoja korrashoid võtab aga su viimased veeringud, ei näe ma vajadust, miks peaks üks viiekümne liikmeline kogudus haldama suurt vana muinsuskaitse all olevat mälestist."

2017. aastaks esitati Muinsuskaitse ametile Pühakodade Säilitamise ja Arengu programmi toetuste saamiseks 150 taotlust. Programmi üksikasjalikum eelarve algavaks aastaks on veel täpsustumisel. Toetused määrati 84 pühakojale ning need jaotuvad valdavalt pühakodade remondiks ja kunstivara restaureerimiseks.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: