Arvustus. Abitusest välja ({{commentsTotal}})

Rakvere Teater
Rakvere Teater "See kõik on tema" Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Rakvere Teater "See kõik on tema"
Autor: Andrei Ivanov
Lavastaja: Helen Rekkor
Kunstnik: Maarja Pabunen
Videokunstnik: Alyona Movko
Osades Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu
Esietendus 13. jaanuaril

Rakvere Teatri uusim väljalase, väikese saali lavastus "See kõik on tema" paistab silma omapärase teatrikeele poolest. Tükis on rohkesti vahendatud kommunikatsiooni. Tegelased ema ja poeg vestlevad teineteisega Facebookis, kusjuures mõlemad kasutavad varjunimesid ja üks vestluspartner ei tea teise tegelikku isikut. Samuti räägivad tegelased telefonitsi oma sõpradega päevasündmustest, sealhulgas mainitud Facebooki vestlusest. Sõprade isikud jäävad publikule avamata. Ja kui mõneks viivuks satuvad tegelased laval suhtlema silmast silma, seisneb see varem väljakujunenud tundereaktsioonide vahetamises, teineteisele otsavaatamist ja kuulamist praktiliselt ei esine.

"See kõik on tema" psühholoogiline aluspõhi on eluline ja usutav. Traagilise sündmuse mõjul laguneb perekonna senine suhtlusmudel, mida ema tahab parandada. Kui vanemas koolieas poeg Martin näeb ema abitu ja nõrgana, hakkab ta teda põlgama ja kui ema näeb poega endasse tõmbuvat, hakkab ta kahtlustama mitmekesist salajaste murede spektrit.

Kuigi lavaloona on see valgevene autori Andrei Ivanovi näidend üsna staatiline, on lavastusmeeskond lavastaja Helen Rekkori juhtimisel leiutanud häid lahendusi, kuidas lugu publiku ette tuua. Kaunilt mõjusid varjuteaterlikud figuurid, mis vestlemise ajal projitseerusid tagalavale ja kujutasid tegelaste identiteete Facebookis.


Foto: Gabriela Liivamägi

Figuurid väljendasid tundlikult läbi kehakeele tegelaste sisemaailma nüansse, luues kohati õhuliselt kerge, poeetilise atmosfääri. Poeesia osas töötas hästi stseen, kus tegelased meenutasid oma lapsepõlve raamatut "Peeter Paan", mida markeerisid tagalavale ilmunud Peetri ja Wendy figuurid. Siin avanes ka keskse intriigi - kuidas leida kontakt? - psühholoogiline lahendusperspektiiv. Kuigi tegelased olid ema ja poeg, leidsid nad sellise veidra suhtlemise käigus võimaluse võtta teineteist kui lihtsalt poissi ja tüdrukut, kel pole raske teineteisest aru saada. Just nagu selles Valgevenes sündinud Eurovisiooni võitja Aleksandr Rybaki laulus, mille refrääni võiks tõlkida nii: "kes võiks teada, et sina kohtleksid mind kui poissi ja mina sind kui tüdrukut selles naljakas väikeses maailmas".

Nende figuuride ilmekus on märk lavastaja režiilisest meisterlikkusest ja kogemusest varjuteatri žanriga, mille Rekkor omandas oma varasema varjuteatri lavastusega "Üle vee”. Heaks visuaalseks leiuks oli tegelaste voodite kohal olevatel akendel linnavaate kujutamine, mida etenduse alguses nägi ka kiirendatult liikumas. Seda motiivi tahtnuksin veel ka hiljem näha, näiteks markeerimas päeva jõudmist õhtusse, kui Martin koolist naaseb, et tuua lavale rohkem realistlikku aegruumilisust.

Tähelepanuväärne on ka see, et tegelaste Facebooki kontod "Toweri Ronk" ja "Toffi Olen" on päriselt Facebookis olemas. Siit avaneb paralleel praegu ETV-s jooksva sarja "Sherlock" varasema hooaja juurde, kus doktor Watsoni blogi võis igaüks internetist leida ja lugeda seal sündmustest, mida ka teleekraanil näha sai.

Tõtt-öelda on sellise vormikeelega lavastust keeruline analüüsida, kuna, nagu öeldud, harjumuspärast teaterlikkust, kus midagi sünnib tegelaste omavahelise vahetu suhtlemise käigus laval, nägi minimaalselt. Samas psühholoogist pinevust jagus tükis küllaga.


Foto: Gabriela Liivamägi

Etenduse ajal keerlesid mu peas ka kriitilised mõtted. Näiteks, kuivõrd õigustatud on selline näitlejate suumaigutamine, kuna Facebooki vestluse ajal kostus nende hääl salvestuse pealt. Siiski, muljed läbi seedinuna, võin öelda, et lavastuse vormiline lahendus toimis. Tükk on suuresti vastuvõtja- ja vastuvõtukeskne ning see liist, millele publik võib tõmmatud saada, õige pikk. Seda kinnitasid nii mõnegi kaasvaataja veekalkvel silmad ja publiku üksmeelne püstijalu aplaus esietenduse lõpus. Jään huviga ootama, milliseks kujuneb lavastuse laiem vastuvõtt ja kuivõrd suudab see kõnetada vanema kooliea vaatajat, keda teater, nagu kuulda oli, teiste vaatajagruppide seas eriti etendustele ootab.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: