Ilmus raamat ksenofoobiast ({{commentsTotal}})

Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus.
Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus. Autor/allikas: Scanpix / AFP

Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb essees "Võõrad iseendale" (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Raamat ilmus TLÜ Kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum" ja selle on prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask.

Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaegses Euroopas (eelkõige Prantsusmaal).

"Julia Kristeva raamat võõrastest ja võõrusest jõuab eesti lugeja ette kõige õigemal ajal, keset pagulaste, põgenike ja sisserändajate kriisi Euroopas. 1988. aastal ilmunud essees mõtiskleb Kristeva oma tuntud tumedalt helges ja kirglikus stiilis, nõjatudes mitme keelkonna sõnavarale ja sõnade süvatähendustele. Ta jälgib lääne kultuuritekstide kaudu piiblist kuni valgustusaja lõpuni, kuidas võõrast, temaga leppimist ja tema eemaletõukamist on kujutletud. Targu jõuab ta sallivuse ja külalislahkuse mõisteni, mis valgustusajal olid loomupärased. Neilgi väidetel on aga oma sügavad varjud nii mõtteloos, ühiskondlikus elus kui ka poliitilises praktikas. Leheküljed, kus Kristeva kutsub Prantsuse riiki vastutusele oma erilise võõraste eiramise pärast, kõlavad hiljutiste sündmuste taustal kileda irooniana. Raamatus arendab Kristeva seisukohta, et võõra objektistamine (ehk reifitseerimine) – kaunis eesti keeles võõristamine – osutab meie endi sügavale alateadlikule hirmule, ärevusele, rahutusele. Inimlik solidaarsus saab reaalsuseks vaid siis, kui leiame võõra iseendas ja saame oma ohutundest jagu," on teost iseloomustanud kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss.

Julia Kristeva (sündinud 1941) on bulgaaria päritolu prantsuse filosoof, psühhoanalüütik, semiootik, kirjanduskriitik ja kirjanik. Ta sai tuntuks oma kultuuriteoreetiliste ja feministlike esseedega, mis avaldati 1969. aastal pealkirja all “Sèméiôtikè” ning kus ta tõi käibele ka näiteks termini "intertekstuaalsus" ja tutvustas läänemaailmale mõjuka vene filosoofi Mihhail Bahtini kirjandusteaduslikku mõtet. Kristeva loomingut võib vaadelda kui psühhoanalüüsi kohandamist poststrukturalistliku kriitikaga.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Gustav Suits.

Sada Eesti mõtet. Gustav Suits

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See lause, mida teatakse ilmselt palju rohkem kui mõnda Gustav Suitsu luuletust, avaldati esmakordselt Noor-Eesti almanahhis. Aasta oli siis 1905. 

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: