"Eesti lugude" ankeet. Urmas Reisberg: peaksime ühiselt pingutama, et aidata inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde ({{commentsTotal}})

Filmi
Filmi "Õuemängud" režissöör Urmas Reisberg Autor/allikas: Sander Hiire

8. veebruaril jõudis ETV ekraanile "Eesti lugude" seekordse hooaja järgmine film "Õuemängud", mis rääkis omalaadsest lasteaiast, kus lapsed veedavad enamuse päevast õues. Režissöör Urmas Reisberg rääkis lähemalt nii enda filmist kui ka kodumaisest dokumentalistikast üldiselt.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Filmi idee on inspireerida inimesi mõtlema sellele, mida tähendab "tervis" ning millist lapsepõlve me oma lastele tahame. Üldlevinud mõttemustri järgi tagame hea tervise sellega, kui hoiame pisikud endast eemal, sulgedes end hermeetilistesse ruumidesse, kus pole teravaid nurki.

"Õuemängud" pakub aga välja ühe alternatiivse mõtteviisi, jälgides lapsevanemaid, kes on rajanud lastehoiu, kus püütakse olla just erakordselt palju värskes õhus, matkata ja loodust tundma õppida. Selles hoius peetakse normaalseks, et terve olemiseks on vaja oma immuunsüsteemi arendada ja olla ka emotsionaalselt tasakaalus. Ma usun, et on olemas veelgi alternatiivseid lähenemisi, ning loodan, et film toob need ideed korraks ühiskondlikku arutellu.

Miks valisite just sellise teema?

Teema on minu jaoks väga aktuaalne, kuivõrd mul on omal samas vanuses lapsed ning peaaegu igast vestlusest käib läbi küsimus, kuidas on laste tervis - kes on nohus, kes on köhas. Paljude laste puhul tundub, et haigeolemine on nende jaoks pigem reegel kui erand. Aga see näitab, et midagi on lahti juba süstemaatiliselt, asi ei ole enam lastes, vaid selles, kuidas ühiskond neisse suhtub, mida neile lubab.

Kui õppisin tundma õuehoiu seltskonda ning üldse õuesõppe filosoofiat, mõistsin, et neid küsimusi võiks palju laiemalt arutada. Kes teab, äkki võidavad sellest veel teisedki lapsed ja lapsevanemad.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lugude" sarjas on aastate jooksul valminud üle 100 filmi. See on tunnustusväärne hulk. Tänu sarjale on kõik need filmid saanud ka süsteemset reklaami ning jõudnud regulaarselt TV-eetrisse. See on olnud filmidele väga hea platvorm, et algatada ühiskonnas uusi diskussioone ja viia pooleliolevaid edasi.

Lisaks on "Eesti lugudel" oluline roll ka selles, et kajastada Eesti inimesi ja elu mitmekihilisemalt ja -tahulisemalt, kui see muidu massimeedias kombeks.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Selle filmiga oli algusest peale tunne, et minul tekkinud küsimusi peaks jagama laiema publikuga. Lootsin jõuda inimesteni, kes ehk tavapärastele filmiõhtutele ja -linastustele ei jõua. "Eesti lugude" programmist oli võimalik saada filmi tootmiseks rahaline toetus ning tagada ühtlasi ka eetrisseminek. Imeline!

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Eesti filmile nagu ka kultuurile üldiselt on iseloomulik teatav morbiidsus. Harvem kohtab soojemaid toone, positiivseid kangelasi ja elujõudu. Minu rõõmuks see reegel küll alati ei kehti ning loodan, et "Õuemängudest" saab ka üks julge erand.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Kuuldavasti veedab Eesti inimene keskmiselt televiisori mõjuväljas üle nelja tunni ööpäevast ehk umbes 60 päeva jagu ühes aastas. Lisaks veel Facebook, nutitelefon ja kõik muu, mis rahva vaimsele tervisele just head ei kuuluta. Peaksime ühiselt pingutama, et aidata neid inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde. Kui nad saavad veidi ringi liikuda ja D-vitamiini koguda, küll neil tekib siis jälle huvi ka maailma asjade ja dokfilmide vastu.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: