Marta Pulk: inimesi peaks pseudokultuuri juurest ära tooma ({{commentsTotal}})

Marta Pulk
Marta Pulk Autor/allikas: Maik Kalberg

"Eesti lugude" sarjas jõudis ETV ekraanile Marta Pulga lühidokumentaal "Zoopark", mis räägib läbi töötajate loo Tallinna loomaaiast. Uurisime filmitegijalt nii tema enda linateose kui ka üldisemalt kodumaise dokumentalistika kohta.

Millest räägib film "Zoopark"?

"Zoopark" räägib ikoonilisest Tallinna loomaaiast läbi inimeste, kes seal töötavad. Kuidas nad mõtestavad seda paika ja oma suhet loomadega ning seeläbi ju ka inimestega. See näitab meile harjumuspärast kohta täiesti harjumatust küljest ja neid ilusaid inimesi, kes pühendavad oma elu loomade eest hoolitsemisele.

Miks valisite just sellise teema?

Sest mulle tundub, et inimeseks olemine ja inimlik olemine nõuavad teatavat pingutust.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Viimaste aastate omi enamikus, varasemaid vähem. Igavene klassika on Moonika Siimetsa “Salme saladus”, sest see on täiesti hullumeelne, humoorikas ja valus ühekorraga. Väga meeldis selleaastastest filmidest Eeva Mägi “Lembri Uudu”, ilmselt samadel põhjustel, lisaks julguse pärast.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Lühidokumentaali olemasolu on erakordselt oluline, neid formaate peaks rohkemgi olema. Lisaks pooletunnistele võiksime teha ka lühemaid filme. Eesti Lugude puhul on suurepärane see, et need jõuavad nii laia publikuni, televisioon on meediumina ju jätkuvalt aktuaalne. Seda olulisem on, et Eesti lood ei taanduks telesaadeteks vaid kannaksid kunstilist taotlust. Rikastaksid seda programmi, mitte ei sulanduks lõputusse “Meie inimeste” jadasse.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Sest mul oli erakordselt halb tuju, et mitte öelda suurem depressiivne episood ning ühel päeval tundsin ma, et ainus viis kodust välja saada on minna loomaaeda ahve vaatama. Istusin seal troopikamajas pingil ja vaatasin šimpanseid selles tehistroopikas, kus ventilaator puhub niisket õhku ja kõlaritest kostavad džunglihääled. Samal õhtul kohtasin Maarja Viidingut, kes oli just loomaaeda tööle läinud ja märkis, et see keskkond on nii põnev, et sellest võiks filmi teha.

Kui nüüd järgida viimasel ajal levinud mõttemalli, et universumi üks põhitegevusi on hilistes 20dates naistele pidevalt mingeid sõnumeid saata, siis võiks öelda, et film sündis tänu asjaolude dramaatilisele kokkulangemisele.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Meil on suurepäraseid dokumentaliste, nii uusi kui kogenumaid – Nora Särakust ja Jaan Tootsenist kuni Rein Maranini välja. Oluline on dokikunsti toetada, väärtustada seda ajakohasuse ja ajatuse vahel laveerivat kunstiliiki.

Arutasime just hiljuti Liis Nimikuga, et kas Eesti dokumentalistika peaks teemade poolest olema julgem, päevakohasem, poliitilisem? Ja järsku kangastus jälle, et meie kultuuriruumis on kunstis ridade vahel rääkimine ikka sügavalt sees. Ka noorematel, kes ei ole tsensuuri kogenud, kuidagi käib see meiega kaasas. Ja sellest tulenevalt püsib võibolla ka püüd näha maailmu veetilkades, mitte koske. Kunst muidugi ei pea olema ajakirjandus. Aga sotsiaalne vastutus peaks dokumentalistile tähtis olema.

Suurte küsimustega nagu "dokumentalistika olukord" tegelemiseks jääb ühest inimesest tihti väheks. Dokumentalistide gildi loomine on sünnitanud pideva sisulise arutelu eesti dokitegijate vahel ja ma usun, et selle tulemused on järjest enam näha.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Inimesi peaks ära tooma pseudokultuuri juurest, mis eksisteerib ainsa eesmärgiga neile midagi müüa, mul ükskõik kas dokumentalistika, kirjanduse, matkamise või maalikunsti juurde. Mulle tundub, et see on erakordselt oluline.

 

Vaata Marta Pulga filmi "Zoopark":



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: