"Eesti lugude" ankeet. Birgit Rosenberg: filmiga tahtsin avada stereotüübi taga olevat inimest ({{commentsTotal}})

Birgit Rosenberg
Birgit Rosenberg Autor/allikas: Erakogu

22. veebruaril jõudis ETV ekraanile Birgit Rosenbergi lühidokumentaal "Gerassimovi naised", mis räägib Narvas elavatest pensionäridest. Režissöör rääkis lühiintervjuus Eesti dokumentalistide oskusest rääkida teiste lugusid ning sellest, kuidas "Eesti lood" on korraga nii kammitsev kui ka sütitav formaat.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Humanistlik. Film portreteerib üht Eestis ehk enim stigmatiseeritud gruppi – vene pensionäri, nn sisserändajate esimest põlvkonda. Filmiga tahtsin avada stereotüübi taga olevat inimest. Lisaks huvitas mind Narva. Elu piirialadel, kus segunevad erinevad reaalsused, ajalood ja tõed, on alati põnev.

Miks valisite just sellise teema?

Sest sellele grupiga žongleeritakse meedias ja poliitikas tihti, kuid neile endile antakse harva sõna. Samas on need eakad naised ja nende sinusoidsed elud nagu eelmise sajandi ajalugu, sealhulgas ka Eesti ajalugu. Nad on Eesti lugu.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"?

Ei.

Mis teile sealt meelde on jäänud?

Näiteks Moonika Siimetsa "Salme saladus", mis oli mõnusalt absurdne.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Sütitavaks, ent samas kammitsevaks. Läbi aastate on antud võimalus paljudele uutele ja kogenenud autoritele rääkida enda jaoks olulisel teemal, kuid kindlasti seab lühiformaat ja tele-slott ka oma piirid. Valdav enamus neist filmidest oleks "Eesti lugudeta" ilmselt siiski olemata ja seega on tegu väga positiivse väljundiga.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

See on minu debüüt dokumentaalfilmi režissöörina. Tundus mõistlik.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Mul on hea meel, et toetatakse ka projekte, mis pole seotud vaid Eestiga. Sel aastal linastus maailma olulisimal dokifestival IDFA-l suisa kaks Riho Västriku produtseeritud dokumentaalfilmi. Mõlema filmi montaaži tegi ka "Gerassimovi naiste" montaaži eest vastutav andekas Mirjam Jegorov.

Eelmisel aastal pääses IDFA-le aga Eesti autorite tehtud film Palestiinast. Endast on raskem rääkida kui teistest.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua?

Kas peaks tooma? Usun, et inimesed leiavad ise oma filmid üles.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Eeskujusid ei oska öelda, sest mõjud on alati alateadlikud. Otseselt kellegi moodi olla ei tahaks.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Fred Jüssi ja Rein Marani filmid on lapsepõlve pärisosa. Uuematest - Nora Säraku "Valguseks/Valguseni/Valgusena" on väga hea film. Võrdluseks "Gerassimovi naiste" ja 2017. aastaga soovitan vaadata ka Andres Söödi äkilist "Jõulud Leninita", mis samuti tehtud Narvas ja Narvast, kuid 1994.aastal.

Vaata Birgit Rosenbergi filmi "Gerassimovi naised":

 



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: