Filmi "Põrgu Indias" režissöör Kaido Veermäe sõnas "Ringvaates", et ta oli Indias ning temani jõudis info, et samas linnas on ka Eesti poisid. "Järgmine kord läksin sinna tegema lugu vaatepunktist, mismoodi võiks seda olukorda näha läbi selle konktreetse paiga, kus neid hoiti," ütles ta ja selgitas, et Tamil Nadu on iidne paik, kus on väga vanad teadmised, mis on muutunud usuks.

"Kui ma seal Lauriga kohtusin, siis olid nad vabad, oli küll olnud üks kohtuotsus, aga oodati järgmist," sõnas Veermäe ja kinnitas, et nad olid veetnud vangis juba pool aastat. "Sel hetkel me alustasime seda teekonda, mis vaatas seda, kuhu me võiksime sealt edasi jõuda," lisas ta ja kinnitas, et teekond katkes süüdimõistva kohtuotsusega. "Hetkel ei ole seetõttu võimalik ka filmi edasi teha."

Laevakaitsja ema Maret Veikat selgitas "Ringvaates", et ta sai oma pojaga rääkida viimati 10. jaanuaril 2016. aastal. "See oli vahetult enne vangipanekut, ning rohkem ei sõnagi," ütles ta ja kinnitas, et see on päris pikk aeg. "Praegu käib kõik kirjade teel ning õnneks britid külastavad oma lähedasi ning kui lähedane on seal kohal, siis võtab ta ka eestlaste kirjad kaasa ja annab üle," sõnas ta ja lisas, et kõige olulisem on see, et ta võtab eestlaste kirjad ja saadab kõigi kirjad pärast vanglast tulekut kohe eestlastele meili peale. "Viimase kirja sain ma üleeile."

"See oli tardumus, ei jaganud isegi ära, mis sündis ja täpselt juhtus," selgitas Veikat tundeid pärast kohtuotsust ning tõdes, et see tunne kestis mitu nädalat, enne kui ta suutis asju jälle mõistusega võtta. "Keegi lähedastest ja sugulastest ei julgenud minuga suhelda, sest võisin mõne hetkega plahvatada."

"Tuleb lihtsalt jumalat paluda, et sul oleks meelekindlust leppida sellega, mida muuta ei saa," ütles laevakaitsja ema.