Eesti Geenivaramu on mitmete teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes olnud küllaltki edukas ja Milani sõnul on selle taganud selle loojate ettenägelikkus: „Mis selle edukaks teeb, on see, et geenivaramu loojad oskasid tulevikku näha. Enne geenivaramu loomist koostati üks inimgeeni uuringute seadus, mis reguleerib kogu geenivaramu tegevust. See on väga oluline. Teised riigid, kes on hiljem loonud oma biopanga või hakanud haiglasse koguma patsientide proove, on mingi hetk hätta sattunud, sest neil ei ole seadust, mis seda tegevust reguleeriks. Teine väga oluline komponent oli doonorite nõusolekuvorm. See on väga lai vorm, mis võimaldab meil oma andmekogu rikastada eri andmebaasidega, kasutada e-tervist ja haiglate registreid. Kui inimene oli terve kui ta geenivaramuga liitus, aga kümne aasta jooksul on tekkinud mõni tõsisem haigus, siis me saame seda kasutada oma teadustöös. Esiteks uurida, mis geneetiline eelsoodumus tal võis olla ja teiseks, mis verenäitajad seda kümme aastat varem mõjutasid.”

Milani sõnul on geenide mõju kohta veel palju avastamata ja geenivaramul on plaanis tulevikus suurendada valimit veelgi. „Kui me tahame veel paremat teadust teha ja teha koostööd suute firmadega, siis oleks vaja seda laiendada 500 000 peale.” Kogutud andmete põhjal on võimalik luua palju erinevaid seoseid haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel. „Geenides on päris kindlaid seoseid, aga neid seoseid, mis oleks väga tugevad ja deterministlikud, on väga vähe. Haruldaste haiguste puhul on see tõesti nii, et kui tal on see mutatsioon, siis tal areneb see haigus. Kui me vaatame aga sagedasemaid haigusi, siis see, et keegi kannab mingit geenide komplekti, ei tähenda kindlasti, et ta peaks haigeks jääma. See suurendab tema riski haigeks jääda. Loomulikult on geenide poolt midagi ette antud, aga kas see avaldub, sõltub ka meie enda käitumisest,” selgitas ta.

Milani jaoks on isiklikul tasandil oluline maailma parandamine, seda nii teaduse kaudu kui kogukonda panustades. Tema sõnul on kollektiivsus oluline selleks, et luua parem maailm ja koostöö võiks ületada riigipiirid. „Meil on tohutu jõud selles koostöös ja maailma ühtsena vaatamises. Loomulikult peaks jääma Eesti laulupeod, aga samal ajal me saame koostöös teiste riikidega ise tugevamaks ja kogu maailm saab tugevamaks. Ma olin just Brüsselis kohtumisel, kus me kirjutasime mitmete erinevate riikide teadlastega ühe suure projekti. Oli ilus vaadata, kuidas teadlased Iirimaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt istusid ja vaatasid Hispaania terviseandmeid, et kuidas luua mingisugust programme, et neid analüüsida. Ükski riik ei suuda seda üksi teha, aga me kõik tahame meditsiini arengut kiiremini edasi viia ja kui me teeme seda koos, siis me oleme palju tugevamad. Selliseks koostööks on kõige olulisem oma ego kõrvale panna, kui ma panen ennast ja oma huvid kõrvale, on lihtsam mõelda koos teistega, mis on maailma ja maailmateaduse jaoks kõige olulisem,” selgitas ta.

Oma põhimõtetes tugineb Milani Baha`i religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. „Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta.