Sajand meie oma ehisnahka: võimas näitus ülal ({{commentsTotal}})

Sada aastat tööstuslikku nahkehistööd on selja taga ja protsess jätkub.
Sada aastat tööstuslikku nahkehistööd on selja taga ja protsess jätkub. Autor/allikas: Harry Liivrand

Reedel, 3. märtsil kell 17 avatakse Akadeemilise Raamatukogu galeriis uus suur näitus "Sajand eesti tööstuslikku nahkehistööd".

Selle projektiga tähistab Akadeemiline Raamatukogu Eduard Taska asumist 1917. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli (tänase Eesti Kunstiakadeemia) naha-, papitöö- ja raamatuköitekoja juhatajaks, millega pandi tugev alus professionaalse rahvusliku nahkehistöö arendamisele. Ühtlasi on näitus esmakordseks katseks tõmmata üldist tähelepanu tänaseks mõnevõrra äraunustatud, kuid olulisele peatükile eesti disaini ajaloos, millega mitmel eestlaste põlvkonnal on tugev isiklik suhe ning mis on kujudanud pikka aega meie ettekujutust nahakunstist ja meie kodu visuaalset identiteeti. Samuti pälvis eesti tööstuslik nahakunst kõrget hindamist rahvusvahelisel areenil. Näituse idee ja kujundus on Rene Haljasmäelt, väljapaneku koostajad ja kuraatorid on Rene Haljasmäe ja Harry Liivrand.

Väljapanek hõlmab eesti rahvusliku tööstusliku nahkgalanterii ajaloo läbilõiget Taska töökoja sortimendist nõukogude-aegsete ENSV Kunstifondi Kombinaadi (hilisema ARSi naha-ateljee), Linda, Kommunaari jt asutuste toodangu ning Eesti Vabariigis uuesti käivitunud ARSi loominguni. Vanimad eksponaadid on 1920. aastatest, uuemad käesolevast kümnendist. Kuna sageli jäi ARSi jt tööstuskombinaatide toodang anonüümseks, on enamik kavandite autoreid siiani kahjuks tundmatud. Teadaolevate kunstnike seas on aga näiteks Eduard Taska, Endel Valk-Falk, Ruuda Maarand, Tiiu Mägar, Kaja Kutti, Silver Anniko, Ella Külv, Esta Voss jt. Nagu väljapanek tõestab, oli eesti nahkgalanterii sortiment ülirikkalik ja meisterlik nii funktionaalselt, kaunistusmotiividelt kui tehniliselt. Naiste käekotid, ridikülid, fotoalbumid, juhiload, järjehoidjad, märkmikukaaned, eri kujuga ehte- ja fotokarbid, kaarditaskud, passikaaned, kirjablokid, prillitoosid, kellarihmad, auaadressid, rahakotid, mapid olgu vaid siinkohal kõige tuntumatest artiklitest mainitud. Levinud oli klišeetrükk, aga esindatud on ka nahavool, põime ja lõiketehnika.

Kui ARSi toodang jäi tiraažilt piirnema sadade eksemplaridega, võisid Linda ja Kommunaari toodete tiraažid küündida tuhandetesse, sest nende kombinaatide toodangut turustati üle kogu Nõukogude Liidu (selles kontekstis spetsialiseerus ARS rohkem unikaalteostele). Juba 1920.-1930. aastatel Taska poolt käibesse toodud populaarset plastilist lillkirja ja geomeetrilist värvitud pindornamenti hakkas alates 1950. aastate lõpust täiendama stiliseeritud figuurornament ja modernistlikud abstraktsed kujundid, mida omakorda 1960. aastatel rikastasid loovalt linnavaadete ja asukohtade sümboolika; 1970.-80. aastatel domineeris pinnadekoreerimises popesteetika. Stilistine mitmekesisus säilis kuni nahkgalanterii kuldajatu lõpuni 1990. aastate alguseni.

Enamus näitusetöid pärineb Rene Haljasmäe kogust. Special thanks: Lauri Frei, Tulvi-Hanneli Turo, Katrin Aluve (Balmein OÜ), Kersti Karu, Tiiu Mäger, Kristel Pappel, Marika Vastopä, Harry Liivrand, Ain Tark, kes lahkelt neile kuuluvaid töid laenutasid.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: