Kumu eksponeerib Anu Põdra loomingut rahvusvahelises kontekstis ({{commentsTotal}})

Anu Põder.
Anu Põder. "Limpsijad". Metallvõrk, foolium, tekstiil, 2007 Autor/allikas: TKH

Alates 17. märtsist saab Kumu kunstimuuseumis näha näitust "Anu Põder. Haprus on vaprus", kus eksponeeritakse skulptor Anu Põdra loomingut kõrvuti rahvusvahelise naiskogemust kujutava kunstiga.

Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooled on näitusel "Anu Põder. Haprus on vaprus” esindatud. Erilist tähelepanu väärib näituseteate kohaselt Põdra erakordne võime skulptuuri ja installatsiooni vormis väljendada vaimseid ja kehalisi kogemusi. Kui varem on Põdra loomingut enamjaolt eksponeeritud oma ajastu raamides, siis kõnealusel näitusel saab esmakordselt Anu Põdra loomingut vaadata rahvusvahelises 20. sajandi naiskogemust kujutava kunsti traditsioonis.

Lisaks on näitusel Ana Mendieta "Mehhiko siluettide" fotoseeria ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon "Personifitseeritud kasvajad" käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas aga imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Uue maaliseeria teeb näituseks Katrin Koskaru, mis keskendub sõdade tajumisele ja läbielamisele tagantjärgi ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeedia installatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näitus küsib, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud kujutanud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas? Milline on tänase maailma naiskogemuse nägu? Kuivõrd saab kunstis estetiseerida ajaloosündmuste traagikat või nalja visata argimurede üle? Mida saab kunstnik abstraktse kunstiteose abil vaatajale kommunikeerida? Mis ühendab erinevatest riikidest pärit erinevatest põlvkondadest kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tea alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Näitus jääb avatuks kuuenda augustini.

Kunstnikud: Anu Põder, Katrin Koskaru, Ursula Mayer, Ana Mendieta, Alina Szapocznikow, Iza Tarasewicz

Kuraator: Rebeka Põldsam
Kujundajad: Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke
Graafiline disain: Brit Pavelson, Koit Randmäe
Koordinaator: Triin Tulgiste

Näituse meeskond: Juta Kivimäe, Isabel Aaso-Zahradnikova, Kaie Kukk, Valmar Pappel, Andres Amos, Erki Nagla, konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut restauraatorid

Toimetaja: Madis Järvekülg



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: