Tristan Priimägi: "Kao ära" on Trumpi-Ameerika esimene väljendus filmis ({{commentsTotal}})

"Terevisioonis" tutvustas Tristan Priimägi kahe kinodesse jõudnud linateose kõrval ka Maailmafilmi festivali, mis toimub tuleval nädalal Tartus.

"Kao ära" ("Get Out"), rež: Jordan Peele

"See on väike film, mis võib jääda tähelepanuta ja kinodest kiiresti kaduda, kui sellest ei räägita," ütles Priimägi "Terevisioonis" ja selgitas, et "Kao ära" räägib ühest mustast noormehest, kelle valge tüdruksõber kutsub ta enda vanemate maamajja nädalavahetust veetma. "Nende omavahelisest vestlusest selgub, et tüdruk ei ole oma vanematele maininud, et poiss-sõber on mustanahaline," sõnas ta ja lisas, et selle majas hakkab kõiksugu asju juhtuma.

"Äärmiselt paranoiline õhustik on loodud ning on kasutatud allegoorilisemat filmikeelt teatud stseenide lahendamisel," mainis filmiajakirjanik ja tõi välja, et seda filmi peetakse Trumpi Ameerika paranoia esimeseks väljenduseks filmikunstis. "Hollywood on olnud küllaltki naksakas kommenteerima Ameerika poliitilist olukorda, nii McCarthy, Nixoni, Reagani ja Bushi ajal, nüüd ei pääse ka Trump."

Ameerikas on film Priimägi sõnul väga hästi vastu võetud. "Kriitikud on sellele põhjendatud õla alla pannud," ütles ta ja kinnitas, et teos ei ole ilmselt nõrganärvilistele. "Ta ei ole aga pelgalt õudusfilm, sealt on võimalik lugeda konteksti ka palju sügavamalt."

"Kaunitar ja koletis" ("Beauty and Beast"), rež: Bill Condon

"18. sajandist pärit Prantsuse muinasjutt, mille parim filmiversioon jääb siiski Jean Cocteaule 1946. aastatesse," sõnas Tristan Priimägi ja tõdes, et käesolev film on vaatamata lapselikkusele tekitanud kõikjal maailmas palju kõneainet. "Venemaal on pandud filmile kõrge vanusepiirang ning Malaisa puhul käivad läbirääkimised, mille põhjuseks on paar geistseeni filmis," ütles ta ja lisas, et see on Disney kohta väga suur samm enda rutiinist väljapoole.

Priimägi arvates on "Kaunitar ja koletis" siiski traditsiooniline Disney film, kui välja arvata need mõned geiviited. "Kostüümid, väga palju laule ja keskmisest magusam tunnetus, aga mis ma oskan öelda, selliseid muinasjutte on tarvis inimestele vahel meelde tuletada."

Maailmafilmi festival Tartus 20. kuni 25. märtsini

"Tegu on dokfilmifestivaliga, kus on kerge antropoloogiline kallak," selgitas Tristan Priimägi ja lisas, et nüüd on festival kolinud ERM-i. "Kellel on maja nägemata, saab kaks asja korraga."

Eraldi tõi filmiajakirjanik välja režissöör Simen Braatheni dokumentaalfilmi "Arktika superstaar", mis räägib saami räpparist, kes teeb muusikat oma keeles. "Huvitav on see, et popmuusika vallast on tema looming liikunud pigem natsionalismi valda," sõnas ta ja lisas, et selles filmis näidatakse, kui oluline on räpi funktsioon keele säilitamise rajal. "Vana ja uue maailma kokkupuutest päris huvitav linateos."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Terevisioon"



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: