Theatrumi "Talvevalguse" tegevus toimub 1960. aastates ning näitlejate sõnul annab lavastus hea võimaluse sinna aega rännata. "Ilusad kostüümid, ilus ajastu, ilus ruum, kõik töötab sellele kaasa," sõnas Jan Uuspõld "Ringvaates".

Uuspõllu sõnul on lavastus juba nii traagiline, et see on lõpuks lausa naljakas. "Läbimängudes on korduvalt olnud kuulda, kuidas lavastaja omaette naerab ning meie ei mõista, miks."

"Mul tekib praeguseks juba tunne, nagu oleks hästi head laulu kuulanud või head luuletust lugenud," sõnas Maria Peterson "Talvevalguse" tööprotsessi kirjeldades ning temaga nõustus ka Jan Uuspõld. "Minul on tunne, et kui alguses me lähenesime tekstile, siis see oli väga depressiivne, aga nüüd on seal mingi armastuse energia nii tugevalt sees, nagu oleks hea armastuslaulu läbi kuulanud."

Theatrumi lavastus lähtub Ingmar Bergmani samanimelisest linateosest, mille teeb Uuspõllu ja Petersoni heaks just see, kuidas vähesega on antud edasi nii palju. "Ma lugesin ühe lause, mille Bergman ise selle filmi kohta ütles - see on Rootsi mees Rootsi kliimas tegelemas Rootsi kliima talviste tagajärgedega," tõi Maria Peterson Välja.

Jan Uuspõld lisas, et seda konteksti annab hästi üle kanda ka Eestisse. "Põhjamaisus kattub, me võime end edukalt põhjamaa rahvaks pidada," tõdes ta ja kinnitas, et Bergmani film ei sega kuidagi nende näitlemist.