Jaan Tooming. Kirikhärra ({{commentsTotal}})

Kas varane universum oli eluks kõlbulik?
Kas varane universum oli eluks kõlbulik? Autor/allikas: NASA/JPL-Caltech/A. Kashlinsky

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Kirikhärra Toomas Kant oli teadmishimuline. Nii istuski ta ühel päeval astronoomialoengul. Ta kuulis Universumi ehitusest ja Universumi kurvast saatusest. Kõik hävib. See ehmatas Toomas Kanti. Kuidas nii? Jumala looming hävib. Jah, Jeesus tuleb ning luuakse uus maailm. Aga kas ikka? Esimene kahtluseseeme oli külvatud. Kirikhärra Toomas Kant hakkas iseseisvalt astronoomiat uurima. Päikese surm oli õudne. Kas Jeesus on ikka Universumi Looja? Kui Ta on, siis võib elada lootuses, et Ta tuleb ja päästab meid Universumi jubedusest. Aga miks lõi Ta sellise koletu saatusega Universumi? Miks? Miks? Vastust ei olnud. Tuli uskuda, et Jumal päästab või ei ole mingit lootust. Hing ehk lipsab pärast surma minema, aga kuhu? Jeesuse juurde. Jeesus pidi küll väljaspool seda õudset Universumit olema, sest jääda igavesti sellesse  Universumisse ekslema lõdiseva hingena oli kohutav.

Lõhe oli kirikhärra Toomas Kanti hinges. Kui ta jutlustas kogudusele Jeesusest, tagus kuklas kogu aeg mõte: aga Universum, aga Universum?

Ja lõpuks ei kannatanud Toomas enam välja. Ta otsustas sellest elust lahkuda. Et teada saada. Et minna armsa Jeesuse juurde või riskida jääda ekslevaks hingeks. Ja nii pooski ta enda üles. Kolleegid matsid ta maha, rääkides Jumala armust, mis halastab iga eksinud hinge peale. Me ei tea, mis juhtus Toomas Kantiga pärast surma. Jääme lootma, et meiega ei juhtu sama lugu.

Aamen.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: