Jaan Tooming. Näitleja ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Denis Balibouse/Reuters/Scanpix

Intellektuaalide tulevärk jätkub, ent kuidas lõppes näitleja Karjahärmi elu?

Näitleja Karjahärm ärkas lapse vääksumise peale. Ta oli unine, sest pool ööd oli ta nikkunud oma noort naist. Karjahärm sai varsti viiskümmend, mees parimas eas. Ja seda kinnitas ka noorik. Kuigi näitlejal Karjahärmal oli ampull reies, sest juua ta ei tohtinud, ei hoolinud ta sellest, sest Karjahärm oli Eesti parim näitleja. Tema karglemised laval olid nii vapustavad, et noored tüdrukud tulid ennast talle ise pakkuma. Ega Karjahärm risti ette ei löönud (kuigi ta oma arvates oli usklik). Ilusad tüdrukud olid teda elu aeg võlunud ning kui vanasti joomatuurid peale tulid, siis võttis ta nädala jooksul mitu tükki ette.

Nüüd oli ta taas isa ning auväärne kaine kodanik. Auto perse all ning raha tuli nagu raba. Osadest puudu ei olnud, sest lavastajad hindasid teda, kuigi ta oli loll nagu puuga pähe saanud oinas. Aga suuvärk oli õigel kohal ning füüsiline vorm nii kodus kui ka laval hea. Karjahärm oli väga uhke oma auto peale, kuigi see polnud tuliuus. Talle meeldis kihutada ning naine lausa kiljus ta kõrval, kui Karjahärm kurve võttis. Ja nii see juhtus.

Ühel päeval põrkas ta kokku veoautoga, kaotas teadvuse ning leidis enda halvatuna haiglast. Arst ütles, et pole lootust uuesti käima hakata. Karjahärm oli mees. Ta polnud igerik, kes tahtis jääda teiste hoole alla. Ning ühel päeval tõmbas ta rihmaga endal kõri kinni.

Nii lõppes kuulsa näitleja Karjahärma elu, kes tegi alati seda, mida lavastajad nõudsid, oli mees ja isa, kuulus ja uhke nagu kikas oma kanade keskel. Karjahärma surnumask oli kaame nagu kuu sügisööl, kuid keel punane. Seda keelt oli raske suhu tagasi toppida, muudkui vajus jälle suust välja. Lõpuks ei jäänud muud üle kui lõug sidemega pealae külge kinni siduda. Matusel kirstu ei avatud. Lesk nuttis. Noori tüdrukuid oli matusel palju.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: