Jaan Tooming. Peatoimetaja ({{commentsTotal}})

Toominga õpetlikud lood: värvikad karakterid, kes esindavad tüpaaže.

Peatoimetajale Juku Oksale meeldis sõna puts. Selles oli midagi ürgset (kuigi vist saksa sõna). Vitt ei olnud nii maagiline. Kaastöölised ei pannud Oksale pahaks, kui ta ütles neile “Mine putsi” ning naine oli ammugi harjunud, kui Oks hellitas teda ning ümises “Oh sa mu roosa putsikene!”

Oksa ajakirjal oli ligi paar tuhat lugejat. Riik toetas tema väljaannet, sest see oli mõeldud intellektuaalidele ning ega väikeses riigis ei saanudki neid rohkem olla.

Peatoimetaja Oks hindas lugusid, kus oli mahlakaid ütlusi, tõelist roppust hindas ta üle kõige, sest noorus oli lausa hull sellise kirjanduse järele. Näiteks üks noorkirjanik kirjutas defloreerimisest ja hüümenist. Oks pakkus hüümeni asemel selkat, see oli sõna, mis tema nooruses moes oli ning kõlas praegusel ajal eriti uhkelt. Noorkirjanik kirtsutas veidi nina, kuid lõpuks nõustus, sest kartis heast honorarist ilma jääda, kui ei kuula peatoimetaja sõna.

Nii käis see toimetamine jõudsalt. Sõimati ning analüüsiti kaasaega ja vene aega, kirjutati igavaid jutte, mis vürtsitatud nilbustega, vabavärss vohas ning vaadeldi väliskirjandust, mis võiks ka meie vabale intelligendile huvi pakkuda.

Lähenesid üleriigilised valimised. Võimule pürgis erakond “Kodu korda!” Paljud irvitasid neid, sest erakonna programmis seisis tõsta ühiskonna moraali ning panna juhiks tugeva käega valitseja. Peaaegu nagu kuningas pidi see olema. Kuid üllatus tuli peagi. “Kodu korda!” kogus populaarsust ning kui hääled kokku loeti, oli “Kodu korda!” ülekaalukalt võidukas. Nüüd algasid  riigis tõelised muutused. Reklaam, üksteise sõimamine ja keelepeks keelati ning kuritegude kujutamine meedias kõrvaldati.

Peatoimetaja Juku Oks võeti kohalt maha. Roppused meedias keelati. Ajakirja tellijate arv langes 250-ni. Ajakirjas ilmus veel filosoof Rudolf Veskimäe artikkel “Ka loomad kepivad”. Veskimäele anti aastane avaldamiskeeld.

Intelligents keppis edasi. Mees meest, naine naist ja läbisegi. Sõimati valitsust ning oodati uusi aegu.

Juku Oks nuttis kodus naise rinnal. Naine lohutas meest ning ütles, et kodus võib Juku alati teda putsikeseks hüüda, kuid see ei lohutanud Oksa. Juku Oks hakkas prükkariks. Naine jättis ta maha. Kord sai Oks pättide käest peksa. Ta oli just limpsinud leitud pohlamoosi, mis purki alles jäänud. Teda peksti lõbu pärast. Juku Oks ütles: “Sa vana puts!” ning poos enda üles.

Kedagi ta matusel ei olnud. Haud on ammu unustatud.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: