Jaan Tooming. Kirjanik ({{commentsTotal}})

Kreml naaseb paberimajanduses klassikaliste kirjutusmasinate juurde.
Kreml naaseb paberimajanduses klassikaliste kirjutusmasinate juurde. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tooming jätkab satiirilist seeriat tüüpidest.

Kirjanik Ehving jõi kolm päeva, aga pilti eest ära ei saanud. Jõi ja kirjutas. Fantaasialend oli nagu tõelise Pegasuse seljas ratsutamine. Neljandal päeval kadus pilt ära. Ehving lamas 14 tundi teadvusetult, siis toibus, võttis peaparandust ning saatis kirjutatud jutu Loomingusse. Hiljem sai ta selle eest Tuglase preemia. Preemiat vastu võtma ta ei läinud – olid joomapäevad. Auhinna kätteandmisel ütles keegi, et Ehving on komandeeringus, kuigi kõik teadsid, et Ehving joob ja kirjutab järgmist šedöövrit.

Ehvingul oli kolm last. Kõik olid tehtud kõva kaifi all. Nüüd oli neljas tulemas. Kui talle teatati, et sündinud laps on ilmselt idioot, siis sai Ehving silmapilk kaineks. Nagu poleks pudel viina ära joodudki. Idioot! Viimane laps oli tehtud suvel raskes viinauimas. Idioot! Mis sellega peale hakata? Kuidas ma ta üles kasvatan? Ega teised kolm eriti viksid lapsed olnud. Ehving neid kasvatada ei viitsinud, ta muudkui jõi ning kirjutas – ta oli ju kuulus kirjanik. Ehving sünnitusmajja ei läinud. Ta põgenes vanemate juurde, lukustas ennast ühte tuppa ning nuttis seal lahinal. Kui ta toast väljus, oli ta uus inimene. Seda Ehvingut ei tundnud enam keegi ära. Ta ei joonud enam tilkagi alkoholi. Äkki muutus hoolitsevaks isaks. Eriti hellitas ta pisikest idiooti. Muudkui proovis temaga asjatult kontakti luua. Ehving ei kirjutanud enam ridagi. Kui naine küsis, miks ta ei kirjuta, ütles Ehving, et pole inspiratsiooni. Ja tõesti, Ehvingi talent oli kustunud. Tal polnud peas enam ainsatki ideed, ainult isatunded kasvasid päevast päeva. Kuid siis suri laps-idioot. Ehving kandis ise väikese kirstu haua juurde, lasi kirikuõpetajal hingepalvet lugeda, kuigi laps oli ristimata, kuid kirikuõpetajale Ehving valetas, et on ristitud. Kui istuti peielauas, tõusis Ehving äkki lauast, läks WC-sse, keris lahti ümber keha mässitud pesunööri ning poos enda üles.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: