Arvustus. "Unistajad" käivad piiri peal ({{commentsTotal}})

"Unistajad" Autor/allikas: Petri Tuhkanen

Uuslavastus

"Unistajad"

Lavastaja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater)
Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen
Kostüümikunstnik ja joonistused Kärt Hammer
Dramaturg Eero Epner

Laval ja muusika Jakob Juhkam, Jörgen Liik, Rea Lest, Simeoni Sundja

Esietendus 8. aprillil Teater NO99s

Juhan Ulfsaki "Unistajad", inspireerituna Bernardo Bertolucci filmist "The Dreamers" ja Jean Cocteau teosest "Les enfants terribles", loob klassikutele uue konteksti, aegruumi ja väärtuse.

"Unistajad" kõnnivad elu ja surma, lapsepõlve ja täiskasvanuea, muusika ja teatri, valikute piiril.

Lavastus koosneb selgelt kahest poolest - näitemängust ja kontserdist. Viimse detaili ja peensuseni viimistletud lavastuse pool - väikses valge lina all kujuteldavas lasteoas, kinnises ja omaette aegruumis filmitud ja samal ajal seinale projekteeritud etendus on täpne, nauditav ja meisterlik.

Nii õnnestunud näitlejatöödega ja ka tehniliselt täpset ja meisterlikku lavastust näeb harva. Tegemist on intelligentse, tundliku, kihilise ja haarava teatriga. Kõik näitlejad on suurepärased, eriti hea meel oli näha Simeoni Sundja etteastet, mis võrreldes tema eelnevate NO99 egiidi all tehtud töödega on nüansirikkam ja enesekindlam. Siit ka kiidusõnad Ulfsakile, kes igasuguse kahtluseta oskab näitlejaga töötada ning temasse loomerõõmu süstida, kutsudes esile parima. Trupp loob publiku ette poeetilise paleti eneseotsinguist, konfliktist enda ja ümbritseva maailma, siiruse ja näitemängu vahel ning hirmust, mis vägisi kontrolli kipub võtma - ehk Elust.

Kuid nagu ka elus kipub olema, tundub, et "Unistajate" probleem peitub doseerimises - suurepärase tulemi jaoks on komponendid kokku kogutud ja omavahel segatud, kahtlemata on tegemise rõõm samuti rikkalik, aga kuidas see kõik ka lõpuks kokku mekib? Pärast etendust jääb kriipima kahjutunne, et teatri osa nii väike oli. Teemasid ja nüansse, mida edasi arendada ja lahata, piire, mida veel kaugemale lükata, oleks küll.

Üks pluss üks on kaks

Salmile annab refrääni aga noorte näitlejate enda loodud bändi muusika, mis moodustab keskeltläbi umbes poole lavastusest. Kahest poolest ühtset tervikut aga ei teki. Need osad küll teenivad sama eesmärki, olles kumbki näide kinnisest süsteemist, justkui sektist, mille magusmõrkjas labürint-raamis inimene ringiratast askeldab, tahtmata ja julgemata näha, et ka sellest väljaspool on elu; kuid kahe eri maailmana nad teineteisest ei täienda ega loo ka konflikti kaudu dialoogi, vaid jäävad sihitult eraldi hulpima.

Juhan Ulfsak teab, mida ta tahab ja oskab oma nägemust näitlejatele edasi anda. Ja trupp suudab seda ka publikule edastada. Etendust vaadates jääb tunne, et nii lavastaja kui näitlejad on lavastuse tööprotsessi nautinud. See on juba pool võitu. Kuid kas trupi enda rahulolu tehtust ka vaatajale korda läheb ja esteetilis-kunstilist naudingut pakub, on iseasi.

Kunstnik peabki heas mõttes egoist olema ja tegema seda, mis teda ennast puudutab. Kust läheb aga piir omavahelise kvaliteetaja veetmise, mil protsess on tulemusest tähtsam, ja publikule väärtusliku kunstilise elamuse pakkumise vahel? Vaataja saab julgelt poole lavastuse ajast osa heavy metal/ punk-kontserdist (pigem psühh-drõun - VV), selline kangemat sorti kraam. Näitlejate sõnul oligi kogu muusikaline pool nende kanda ja kuudepikkuse harjutamise tulem on publiku ees minikontserdi näol. Professionaalne näitleja ei ole aga tingimata veel professionaalne muusik. Kontserti kuulates tekkis tunne, et lavastuses jäi puudu uutest ideedest ja olemasolevaga kaugemale minemisest, mille täiteks muusikaline osa hästi passis. "Kui tervet ei jõua, tee pool", meenub meie kirjandusklassika lehekülgedelt. Teatrilava ei ole aga kool ning kui inspiratsiooni terveks teekonnaks ei jätku, siis mida teha, kui maratonirajale lastud sprinteril võhm poolel teel otsa saab?

Rännak saladuseni

Kui aga võrrelda ka mõningaid Ulfsaki eelnevaid töid - "Kadunud sõbra juhtum" NO99s või "Kaart ja territoorium" Draamateatris, siis "Unistajatel" on konkreetsem ja struktuursem ülesehitus ning rütm ja kontsentreeritus on "Unistajate" tugevus. Samuti nagu meisterlikud rollisooritused ning Kärt Hammeri ja Petri Tuhkaneni kunstnikutöö.

Ulfsaki teater on aja ja ruumi tajumise teater. Atmosfääri ja õhkkonna teater, mis vaataja endaga viib, mitte ei jäta distantsilt hindaja ja pealtvaataja positsioonile. Ulfsaki teater usaldab vaatajat, paotab ukse oma salajasse maailma ja ootab ka vastu usaldust ja süvenemist, kaasa rändamist. Ulfsaki loodud maailm on intiimne. Justkui võlumaailm, kuhu pääsevad vaid valitud hinged ning kes usalduse vastu saavad loa heita pilgu inimeksistentsi haprale maastikule, kus annavad vaheldumisi tooni otsingud ja jõulised avaldused. Ulfsaki maailm sisaldab sõnulseletamatut esteetilist lõplikkust, see maailm on stiilne kunstiteos, mille vaataja raamatuna avab, et see siis hämmeldunult ja segaduses, märkamatult viimase leheküljeni jõudnuna, käest panna. Ükskõikseks see teater ei jäta.

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: