Arvustus. Galaktlan kui peegelpildi peegeldus ({{commentsTotal}})

Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega.
Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus plaat
Galaktlan
"Constance" (Seksound)
8/10

"Constance" ilmus originaalis aastal 2005. Tubli paarkümmend aastat oli tolleks ajaks möödas sellest, kui Eurythmics tõi personaalkompuutrid lehmade vahele karjamaale. Eestis tegeldi 2005. aastal hoopis täie hooga majade karjamaale toomisega, uued elamukvartalid kerkisid keset põlde nagu võluväel, pank koputas ise uksele ja kandis raha kandikul kätte, kõik sätendas ja hiilgas. Alles paari aasta pärast selgus, et tegelikult oli tegemist kinnisvaramulliga. "Constance" ilmus 5. mail (05.05.05 andis ilusa numbrikombinatsiooni), nii et 12 aastat tagasi. On see siis pikk aeg? On ja ei ole ka.

“Constance” oli Galaktlani aka Taavi Laatsiti teine täispikk CD, mis rereliisiti nüüd vinüülil. Album sisaldab kümmet pala Galaktlani 2002-2005 aastate loomingust. Aeg on hea katalüsaator. Võrreldes teist plaati Galaktlani debüüdiga "Sinine platoo" (2002), tundus omal ajal, et "Constance" sisaldas läbilõiget mitmest aastast ning polnud seetõttu ehk nii kompaktne ja terviklik kui debüüt, aga tosin aastat on teinud oma töö ning enam nii ei tundu. Kõik on täiesti omal kohal, nagu peab. Näed siis.

"Constance" oli muidugi juba oma ilmumisaastal puhas nostalgiaplaat, 21. sajandi tunnetusega ümbermõtestatud möödunud sajandi 80ndate kristallisatsiooni maitsekas kaja. Põhimõtteliselt on see album neile, kes mäletavad veel aega, mil igal argipäeval kell 20 näidati ainsast kohalikust telekanalist pool tundi nõukogude multikaid ning kui vedas, võis õhtuti peale uudistesaadet "Vremja" näha mõnda põnevat nõukogude filmi nagu näiteks "D'Artagnan ja kolm musketäri" noore gaskoonlase jaoks pisut ülemõõdulise ja liiga eaka Mihhail Bojarskiga peaosas, kuid kes sellest tollal numbrit teha oskas. Muuseas on just see seriaal ja D'Artagnani kurva saatusega kaunis kallim andnud plaadile nime. Taavi Laatsit pani plaadi 12 aastat tagasi teele selliste saatesõnadega:

"Constance Bonacieux oli jutu järgi väga ilus naine, fiktiivne tegelane ja esines esmakordselt härra Dumas´mõttemaailmas. Constance oli ohverdus - kuninganna poolt Prantsusmaale ja D'Artagnani poolt armastusele. Käesolev heliplaat on aga aastatepikkuse aja, energia ja emotsioonide konserveerimise/ohverdamise reaalne tulemus."

Tulemus oli ja on ilus. Galaktlani minimalistlik elektroonika on soe ja südamlik, ei tee minevikust kultust, kuid suhtub sellesse lugupidavalt. Protohipsterite suhtumine minevikku oli siis mõõdukalt irooniline, kuid Galaktlan ei langenud kordagi selle ohvriks. See aeg, millele Galaktlan 2005. aastal kummarduse tegi, oli mõistagi juba toona arhailine, kuid oma romantilisuses ja tunnete sügavuses ning selguses piisavalt paeluv. Nagu kadunud maailma hääled ikka on, veidi nukrad ja ilusad. Galaktlan on nagu peegelpildi peegeldus, mida mööda saab läbi korduste ajas tagasi minna. Eks tegelikult olid ju ka 80ndatel teda inspireerinud teoste puhul algmaterjaliks sajanditetagused muinasjutud.

Lüüriline Galaktlan tahab öelda, et tegelikult pole see maailm kuhugi kadunud. Ei olnud aastal 2005 ega ole ka aastal 2017. Miski ei teki eimillestki ning masinamuusika abil saab emotsioone edasi anda vahel paremini kui millegi muuga. Sojuzmultfilmis 1979. valminud joonisfilmi "Tuhkatriinu" üks kulminatsioone oli südamlik printsi ja Tuhkatriinu duett "Zolushka", mis originaalvokaale sämplides paneb Galaktlani tõlgenduses albumile ilusa punkti. "Constance" on ajaülene aja märk.

Toimetaja: Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: