Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi ({{commentsTotal}})

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Nurgakivi meenutab mõõtmetelt ja kujult arhiivikarpi, sümboliseerides keskuse peamist ülesannet – isikuarhiivina säilitada ja mõtestada Arvo Pärdi loomingulist pärandit.

Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo pani keskuse poolt nurgakivisse mälupulga „Tabula rasa“ esiettekande salvestusega, mis toimus 30. septembril 1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Ajaloolisel ettekandel musitseerisid Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Alfred Schnittke ja Estonia teatri kammerorkester dirigent Eri Klasi juhatusel. Kivilo lisas nurgakivisse ka pronksist kellukese, keskuse töötajate nimekirja ning kultuurilehe Sirp värskeima, 16. juuni numbri, milles ilmus artikkel Arvo Pärdi Keskuse igapäevatööst ja ettevalmistustest uue hoone avamiseks. Arvo Pärt pani nurgakivikarpi oma käega kirjutatud tsitaadi piiblist ja väikese ikooni.

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas võttis enda poolt kaasa karbi vaikust ja rahu – „vaikust, mis on niivõrd oluline muusika loomiseks ja kuulamiseks, heliloomingu tähenduse ning elu üle mõtisklemiseks,“ sõnas peaminister.

Kultuuriminister Indrek Saar kinkis tulevikule säilitamiseks Eesti lipu värvides lindiga väikese riigivapi märgi ning XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ peremärgi. Keila vallavanem Jaan Alver andis valla poolt üle Arvo Pärdi Keila valla aukodanikuks nimetamise otsuse, samuti Arvo Pärdi Keskuse uue hoone detailplaneeringu ja ehitusloa. Arhitektide poolt andis Enrique Sobejano nurgakivisse panemiseks hoone väikese maketi ning AS Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar lisas infotahvli ehitajate, arhitektide ja projekteerijate kohta.

Nurgakivi pani paika Arvo Pärt. Tseremoonia alguses improviseeris Vambola Krigul löökpillidel, kasutades inspiratsiooniks ka Arvo Pärdi teoseid. Keskust õnnistas preester Toomas Hirvoja, laulis Nõmme Ristija Johannese koguduse koor.

„Looming vajab sündimiseks aega, süvenemist ja julgust – püüamegi valmivas keskuses luua avatud keskkonda, mis selle võimalikuks teeb. Tänase nurgakivi panekuga oleme astunud suure sammu selle unistuse täitumise poole,“ ütles Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo nurgakivi asetamisel.

Hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P, kelle võistlustöö „Tabula“ tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Ehitusprojekt valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal. Uue keskusehoone pindala on 2348 m2 ning sinna tuleb arhiiv, raamatukogu, 140-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum, õppeklassid ja töötajate ruumid.

Hoone üks arhitekte Enrique Sobejano lausus: „Arvo Pärdi muusika keskmes on vaikus, ilu ja geomeetria: kolm mõistet, mis on niisamuti olemuslikud arhitektuuris. Teha koostööd suure kunstnikuga nagu Arvo Pärt, tema perekonna ja meeskonnaga, on meie karjääri üks ilusamaid kogemusi. See paneb meid ikka ja jälle mõtlema selle üle, kui sügavad ja ettearvamatud on eri kunstiliikide vahelised suhted.“

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone valmib 2018. aasta maikuus, millele järgneb hoone sisustamine, ekspositsiooni rajamine ning arhiivi ja tööruumide sisseseadmine. Arvo Pärdi Keskus on plaanis külastajatele avada 2018. aasta sügisel. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitust rahastab Eesti riik. Maja avamisega tähistatakse ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: