Keelesäuts. Lüürika või laulusõnad?
Üks tähelepanelik "Keelesäutsu" kuulaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eesti keeles on hakatud laulusõnu kutsuma lüürikaks. Näiteks telesaadetes või veebilehtedel võib märgata selliseid lauseid nagu "selle laulu lüürika on väga vaimukas" või "bändi uutele lauludele on kirjutatud tabav lüürika".
Ilmselt on sedalaadi kõnepruugil võõrkeelne mõju. Inglise keeles öeldakse laulusõnade kohta lyrics, aga selle eestikeelne vaste tegelikult pole "lüürika".
Võib-olla on heale keelehuvilisele põhikooli kirjanduse tunnist meelde jäänud, et lüürika on üks kirjanduse põhiliik, mille tunnusteks on tundeküllane väljenduslaad ja seotud kõne. Mõlemad on omased ka laulule, sest lauludes hakati sõnu riimi ja rütmi järgi seadma juba muistsetel aegadel.
Sellest hoolimata on "lüürika" ja "laulusõnad" siiski kujunenud eri mõisteteks, mida segamini ajada pole vaja. "Lüürika" on üsna lai mõiste, mis hõlmab luuletekste, näiteks poeem, sonett või ood, aga ka laulu ennast võib pidada lüürika žanriks. "Laulusõnadel" on aga kitsam, muusikateosega seotud tähendus. Kuna muusikateose kaks põhiosa on heli ja sõna, siis võibki "laulusõnade" asemel öelda ka lihtsalt "sõnad". Lüüriliseks kõige laiemas mõttes ehk tundeküllaseks võib aga nimetada kõike, mis meie meeli liigutab.
"Keelesäutsud" on Vikerraadio eetris esmaspäeviti kell 7.25 ja neid saab kuulata siin.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja