Projektijuht Anett Männiste ütles, et tänavu ehk teisel laagriaastal oli huvi laagri vastu kaks korda suurem ja kuna laager täitus hoogsalt, jagati see kaheks grupiks: ühed paiknevad Viljandimaal Tääksis ning teised Abjas.

"Registreerunuid on nii Ameerika Ühendriikidest, Kõrgõzstanist, aga suurem osa tuleb ikkagi Eurooopa riikidest, näiteks Rumeeniast, Tšehhist, Itaaliast ja Luksemburgist," loetles Männiste.

Männiste lisas, et sel aastal on ka laagrikava mitmekesisemaks tehtud, näiteks Abja lapsed saavad käia ringreisil taludes ja õpivad mängima kuuekeelset kannelt, samal ajal kui Tääksi lapsed naudivad põnevat muusika ja olemise töötuba. Aga on ka ühistegevusi nagu maavalla festivali raames toimuva Ürgturu külastamine Tääksis, kus kaubeldakse pärimusliku käsitööga, näidatakse ja õpetatakse vanu käsitööoskusi.

Laagrites on juhendajateks Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala tudengid ja mitmed oma ala spetsialistid, kes lisaks rahvuslike toitude, rahvapäraste oskuste, tantsude ja mängude tutvustamisele vestavad lastele jutte ning meisterdavad üheskoos.

Osalejatel on ka võimalus suhelda Eestis elavate lastega.

"Lõimeleeri laager aitab noortel väliseestlastel tugevdada sidet kodumaaga, õppida midagi uut ja arendada eesti keele oskust läbi mänguliste tegevuste," sõnas laagri idee autor Priit-Kalev Parts.