Galerii. Pärnu Muusikafestival tutvustas oma elu ja heli ({{commentsTotal}})

Pärnu Muusikafestival tutvustas plaane täna, 7 augustil Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia kammersaalis. Pressikonverentsil osalesid festivali kunstiline juht Paavo Järvi ja peakorraldaja Kristjan Hallik. Saabumata jäi Neeme Järvi, kelle 80. juubelile on festival pühendatud.

10.-17. augustini toimub Pärnus klassikalise muusika festival, kus esinevad mitmed maailmakuulsad solistid nagu pianist Radu Lupu ja tromboonimängija Christian Lindberg. Radu Lupu on haruldaselt erakliku eluviisiga klaverivirtuoos, kes keeldub intervjuudest, fotosessioonidest ja isegi plaadistamisest. Seega on ainus viis tema talendist osa saada, Pärnusse kontserdile tulla. Eestis on Lupu esmakordselt.

The Guardian on Lupu mängu nimetanud lummavaks ja maagiliseks. Luput on eriti kiidetud romantismiaegse muusika ettekannete eest ning just seda saab nautida ka Pärnu publik – pianist esitab festivalil Beethoveni muusikat.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise auks esineb festivalil EL noorte sümfooniaorkester, kuhu valitakse karmi konkursiga Euroopa parimad noored muusikud. Orkestri ees soleerib Pärnus Christian Lindberg, kelle raadiojaam Classic FM on kuulutanud maailma parimaks tromboonimängijaks. Lindbergi nimel on üle 300 teose esiettekande, üle 70 sooloplaadi ja omanimeline rahvusvaheline solistide konkurss. „Kõik suuremad 20. sajandi heliloojad on talle teoseid kirjutanud kirjutanud, ta on üks neist vähestest, tänu kellele on tromboonirepertuaar laienenud," märkis Paavo Järvi, kes on Lindbergiga korduvalt kontsertturneesid teinud.

Festivalil astub üles ka kuulus gruusia viiuldajanna Lisa Batiashvili, Läti akordionivirtuoos Ksenija Sidorova, saksa keelpillikvartett Signum ning paljud eesti interpreedid. Paavo Järvi juhatusel esineb festivalil Eesti Festivaliorkester, kes festivali ajal alustab ühtlasi oma esimest välisturneed.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: