Mood ei sure: klassika disainimuuseumis ({{commentsTotal}})

Boris Mäemetsa foto.
Boris Mäemetsa foto. Autor/allikas: ETDM

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kokku pannud näituse "Kaadris ja kaadri taga", mis näitab Boris Mäemetsa moefotosid 1960.-1970. aastatest.

Boris Mäemets (1929) oli üks nõukogude Eesti olulisemaid fotograafe, kes tegeles intensiivselt nii siinse arhitektuuri kui tarbekunsti jäädvustamisega, kuid oli seejuures üks kesksemaid moefotograafe. Tema lähenemine Tallinna Moemaja kollektsioonidele ning ajakirjale Siluett loodud moeseeriad eelkõige 1960-1970. aastatest lõid tugeva aluse kohalikule moefotograafiale, kujundades ühtlasi laiemalt siinset arusaama moe tähendusest.

Tallinna Polütehnilises Instituudis kaubandust õppinud noormees töötas 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades.

Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Moemaja ajakirja Siluett eestikeelne tiraaž ületas 50000 ja venekeelne 300000 eksemplari. Tallinna Moemajaga oli Mäemets aktiivsemalt seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama  põhiliselt Leningradi Moemajale.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil on ulatuslik kogu Boris Mäemetsa 1960.-1970. aastatel valminud moefotodest. Neist on näituseks valiku teinud ja juhatab teemasse sisse kuraator Anne Vetik.

Näitus „Kaadris ja kaadri taga“ avab ühe tahu kuuekümne aasta eest asutatud Tallinna Moemaja ajaloost ja Mäemetsa loomingust, tutvustades samas 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt, tuues publiku ette nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjali kui ka pilte, mis jäid avaldamata ja said pakkuda rõõmu vaid fotograafile endale. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Näituse kujunduse autor on Johan Tali, graafiline disainer Helene Vetik, muusikaline kujundus Sander Mölder. Näituse peatoetaja on Tallinna Kaubamaja.

Näitus on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud alates 12. augustist.

Näituse kuraator Anne Vetik on lõpetanud EKA kunstiteaduse eriala, kirjutanud aastast 2008 nii kunsti- kui moekriitikat, asutanud ning juhtinud alternatiivset moeajakirja Slacker Magazine ning on ERR moe- ja disainisaate “Kapist välja” saatejuht.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: