Agu Pildi mälestusnäituse teine vaatus annab läbilõike tema moeloomingust ({{commentsTotal}})

Kostüümikavand
Kostüümikavand Autor/allikas: Agu Pilt

Agu Pildi mälestusnäituse teine vaatus "Homohetero II. Agu Pildi kostüüme ja kavandeid 1979 - 2001" toob esmakordselt avalikkuseni tervikliku läbilõike Pildi moeloomingust.

Akvarellisti, moekunstniku, kostüümilooja ja raamatuillustraatori Agu Pildi (1951-2002) kunstnikukarjäär algas 1979. aastal Tallinna varieteedele kostüüme kavandades. Kostüümide peamised tellijad olid "Viru" varietee, hotelli "Tallinn" kabaree, hotelli "Olümpia" varietee, ansamblid "Laine" ja "Mobile", Moskva Alla Pugatšova teater ja jääballetitrupp. "Viru" varietee solistidena esinesid paljud tolleaegsed estraadi- ja tantsutähed, kelle kostüümide kavandid on näitusel ka eksponeeritud (nt Els Himma, Mare Väljataga, Marju Länik, Mait Agu, Aleksander Kikinov jt).

"Pole kahtlust, et moeloojana on Agu Pildil Eesti moeajaloos eriline koht; ühelt poolt rõhutatult esteet ja puhta füüsilise ilu kummardaja, oli ta teisalt autsaider ja avangardist, kes ühtaegu teadlikult provotseeris ja elektriseeris publikut,” ütleb näituse kuraator kunstiteadlane Harry Liivrand.

Pildi ainulaadsed, art deco'st mõjutatud ja samas täpselt kaasaegset diskoglamuuri tabavad varieteekostüümid oma pillava fantaasia ja ekstravagantse camp-esteetikaga äratasid suurt tähelepanu nii Eestis kui ka Moskvas, kuhu ta 1980. aastate teisel poolel kutsuti kostüüme looma. Rõhutades nii naiste kui meeste seksapiilsust, läbib tema moeloomingut varjamatult erootiline mõõde. Pildi moekavandid on hämmastavalt viimistletud: neis pole midagi jäänud juhuse hooleks, nad mõjuvad lõpetatud graafiliste lehtedena, iseseisvate kunstiteostena. Rõiva konstruktsioon ja tehnoloogia on tema kavandeil detailideni paigas.

Näitusel on väljas kümmekond kostüümi, mis kavandatud Tallinna Viru hotelli legendaarsele varieteele (1980. aastad), lisaks Eesti võistkonna kostüümid NSV Liidu juuksurite konkursile Moskvas (1986), eratellimusel 1990. aastatel kavandatud naistekleite ja meestepintsakuid. Esmakordselt eksponeeritakse valikut ka arvukatest kostüümikavanditest, mis tehtud vahemikus 1979 – 2001. Eraldi näidetena on näitusel eksponeeritud ka Agu Pildi moeloomingus iseseisva peatüki moodustavad teatrikostüümid. Nt Linnar Priimäe 2000. aastal Ugala teatris lavastatud Schilleri "Don Carlosele" etenduse kostüümid.

Ühena vähestest eesti kunstnikest kuulub Pildi looming Pariisi Louvre'i kogusse.

Kõik eksponeeritud tööd pärinevad Eesti erakogudest; vaataja näeb ka dokumentaalfilmi Agu Pildi ühest kuulsamast moeetendusest Tallinna Niguliste kirikus (1998), mis peaks meelde tuletama kunstniku hämmastavaid moedemonstratsioone 1990. aastatel.

2016. aastal tähistati Agu Pildi 65. sünniaastapäeva mälestusnäitusega "Homohetero", mille raames eksponeeriti Pildi maaliloomingut. Näituse teine osa toob vaatajani põneva ja seni terviklikult käsitlemata kostüümi- ja moeloomingu.

"Homohetero II. Agu Pildi kostüüme ja kavandeid 1979 - 2001" avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis 4. septembril kell 18.00. Näitus on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud 4. septembrist 7. oktoobrini 2017.

Toimetaja: Rutt Ernits



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: