Raamat räägib tahust, mida Eesti ajaloos on uurinud küll erialainimesed, eelkõige etnoloogid, aga millest üldises ajalookäsituses enamasti mööda minnakse: kuidas inimesed argiselt elasid, puudutades valdkondi hügieenist elupindadeni suuruseni. Uurimistulemused meie mineviku olme kohta veel eelmise sajandi esimeses pooles on paiguti üpris õõvastavad.

"Heiki Pärdi tahabki mõneti purustada seda pilti idüllilisest ja traditsioonilisest taluelust, mis meil siin vahepeal on saanud väga populaarseks ja kuhu tahetakse tagasi pöörduda," nentis Kirsti Jõesalu.

"Teisest küljest võib ka öelda, et eesti talupoeg elas ka üliökoloogiliselt, kooskõlas ümbritseva loodusega, aga lihtsalt puhtuse standardid olidki teistsugused," ütles Jõesalu. "Ja see raamat räägib ka sellest, millised olid meie esivanemad 20ndatel ja kuidas nad muutusid järgneva paarikümne aasta jooksul. Ehk kuidas kasimata talupojast sai kasitud kodanlane."

Raamat puudutab ka linnastumise vaeva ja rõõmu, vaadake ja kuulake Kirsti Jõesalu kommentaari videost.