Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940 ({{commentsTotal}})

Žüriiliige Mart Kalm
Žüriiliige Mart Kalm Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Oma loengus keskendus Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?

Mart Kalm (sündinud 1961) on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja õppejõud. 1979–84 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, 1991. aastal kaitses kandidaadiväitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis, 1998. aastal omandas aga Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuuri teemalise tööga doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Arhitektuuriajaloolasena on Mart Kalm peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001). Samuti on ta kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994); koos näitusega valmis raamat arhitekt Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900–1940).

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast, olles professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi, 2007–12 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. 2015. jaanuarist alates on ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Esimese kunstiteadlasena valiti Mart Kalm 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, 2014 ka Akadeemia asepresidendiks. 2002. aastal omistas Vabariigi President talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

ELAV RUUM. Mart Kalm
4. oktoobril 2017 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Sissepääs tasuta

Saab jälgida ka kultuur.err.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: