Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940 ({{commentsTotal}})

Žüriiliige Mart Kalm
Žüriiliige Mart Kalm Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Oma loengus keskendus Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?

Mart Kalm (sündinud 1961) on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja õppejõud. 1979–84 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, 1991. aastal kaitses kandidaadiväitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis, 1998. aastal omandas aga Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuuri teemalise tööga doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Arhitektuuriajaloolasena on Mart Kalm peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001). Samuti on ta kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994); koos näitusega valmis raamat arhitekt Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900–1940).

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast, olles professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi, 2007–12 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. 2015. jaanuarist alates on ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Esimese kunstiteadlasena valiti Mart Kalm 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, 2014 ka Akadeemia asepresidendiks. 2002. aastal omistas Vabariigi President talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

ELAV RUUM. Mart Kalm
4. oktoobril 2017 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Sissepääs tasuta

Saab jälgida ka kultuur.err.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: