Lastekultuuri foorum "Kultuuripaun" toob Eestisse Põhjamaade praktikud ({{commentsTotal}})

{{1509011040000 | amCalendar}}
Laste ja noorte kultuuriaasta
Laste ja noorte kultuuriaasta Autor/allikas: Pressimaterjalid

Laste ja noorte kultuuriaasta eestvõttel toimub 2. novembril Kumu auditooriumis lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“, kus arutletakse, millises kultuuriruumis Eesti lapsed üles kasvavad ja kes lapsi kultuuri juurde suunavad. Lisaks Eesti teadlastele ja loomeinimestele jagavad foorumil oma kogemusi Soome, Rootsi ja Norra lastekultuuri poliitika kujundajad.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 väärtustab last ja noort kultuurilooja ja -publikuna. Foorumi nimi „Kultuuripaun“ on inspireeritud Põhjamaade riiklikest lastekultuuri strateegiatest ja programmidest, mille kaudu pakutakse lasteaia- ja kooliealistele lastele järjepidevalt kultuurielamusi. Foorumil vaadeldakse eri nurkade alt, milline on Eesti lastekultuur, kuhu me suundumas oleme ning kas meil võiks olla põhjust Põhjamaade praktikatest ideid ammutada.

“Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kultuuriga kogu selles rikkuses, sest siis on selleks aega ja indu. Lapsepõlve kultuurikogemused kasvatavad publikut ning innustavad ka täiskasvanuna kultuuri nautima ja ise looma,“ rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. „Peame oluliseks, et lastele kultuuriprogramme pakkudes tegutseksime üheskoos, läbimõeldult ja parimaid praktikaid eeskujuks võttes. Meie südamesoov on, et Eesti lapse kultuuripaun oleks pungil kultuurielamustest ning see annaks talle eluks kaasa mitmekülgse pagasi,“ lisas Kask.

Lastekultuuri foorumil “Kultuuripaun” jagavad Põhjamaade kogemusi lastekultuuri vallas Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus projektijuht Jaana Kokkonen. Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema lapse kultuuripaunas, Eve Kikas arutleb, kas ja kuidas on muutunud laps ja teda ümbritsev keskkond, Katrin Maiste tutvustab ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad elamuse sünnist, Janno Põldma oma kogemustest vanaisa rollis, Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus ning heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla.

Foorumi korraldajad on laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: