Kultuuriportaal soovitab: "Kohutav ilu" ETV2-s ({{commentsTotal}})

Paolo Sorrentino film
Paolo Sorrentino film "Kohutav ilu" pälvis ka PÖFFi rahvusvahelise võistlusprogrammi EurAsia grand prix. Autor/allikas: poff.ee

ETV2 ekraanil on 1. novembril Paolo Sorrentino hinnatud linateos "Kohutav ilu" ("La Grande Bellezza").

"Kohutav ilu" on omamoodi fenomen - linastumise järel vaimustusid sellest nii kriitikud kui ka inimesed, kes tihti kinno ei satugi, film kui kunst puudutas korraga paljusid.

Elegantne, mänglev, seisundeid tabav ja sügav, fellinilikus vaimus jutustus, kus kergete sammudega vahetuvad registrid kõrge ning madala vahel, taustaks Rooma, kus igal sammul avaneb aja lugu oma erinevate kihistustega. Range narratiivita, samas raskusteta loetav, asetab "Kohutav ilu" kõrvuti illusiooni - pidu on võlgu suurejoonelistele dekoratsioonidele, mille taga tuikab aga tühjus.

Võrdluses Felliniga – seal, kus mõlemad näitavad (teatavat dekadentlikku) illusoorsust, on sisulises plaanis olulisemgi illusoorsusele mittevastav, see, mis on reaalne. Servillo läheb siin aga Fellinist kaugemale.

Jep Gambardella peab Rooma kesklinnas suurt pidu, ta saab 65-aastaseks. Kunagi kirjutas Gambardella paljulubava romaani, nüüd on ta aga paljulubav elukunstnik, valdab stiili, maneeri, (sise)infot ja kõrgseltskonnakoodi. Pidu on hoogne ja siia jagub ka intellektuaalset mänglevust, ent samas, mida vanemaks, seda teravamalt tajub inimene, et elu on ajalik.

2013. aastal võitis "Kohutav ilu" PÖFFil, 2014. aastal pälvis parima võõrkeelse filmi Oscari ja Kuldgloobuse. Lisaks veel 59 võidupärga ja 61 nominatsiooni laiast ilmast.

Film "Kohutav ilu" on ETV2 ekraanil 1. novembril kell 21:35.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: