Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus ({{commentsTotal}})

Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest Autor/allikas: Tea Lemberpuu

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Tartu kunstinaised ei pöördunud sõgedasse vihafeminismi. Varemete vahel hakati looma ja hoidma ilusat kunsti - Lagle Israel, Mari Rääk,Tui Koort, Helgi Hirv, Betti Alver...

Vana kunstniku Alfred Kongo häirimatu härrandlik üksindus - ta tegi kõike õigesti, nagu eluaeg harjunud, segas värve, pingestas kompositsiooni, pintseldas lõuendit õpitud viisil. Kongo maalis lilli ja maastikke sõjaaegses „Pallases", sinna lõõmavasse tulle keset surma ja Euroopa hävingut need kadusid. Viimaste pintslikarvadega külastas igaviku veerel seisva kunstniku ateljeed äkiline valgusekiir. Keset korralikku õpitust lajatas vana mees maastikule ootamatu roosaka värvilitaka. Ja nõnda ja äkki - pilt sai meeletu elujõu, sündis imetabasus: kunstimaagia.

Umbes nõnda kirjeldas Herman Hesse 100 aastat tagasi vana kunstniku Klingsori viimast suve. Sarnaselt rääkis Jaak Kangilaski 50 aastat tagasi ülikoolis moodsa kunsti - foovide ajastu saabumisest. Siit hargneb seletus Alfred Kongo maalistiilist Indrek Hirve kunstitundlikus Tartu-Pariisi raamatus…

Kauni kunsti jäävusest – maalikunstist, päriskunstist, mitte moodsast wannabe- orjusest vabana - seisatu, rändaja, Tartu Kunstimajas Margus Meinarti pikka lõuendit vanadest vanemuislaste portreedest vaatama. Pahtliga lajatav maalistiil, täpsusküti ülimalt õige värvisegu – valgus ja valu nagu külmutatud aeg ammulahkunud näitlejate nägudel.

„Värve sega niikaua kuni tuleb see õige!" Aleksander Suumann kogus kokku oma pojad Imati ja Aapo ning andis neile napi sõnumi. Imat maalib tuhmhalle ja pruunikaid Tartu vanu seinu, Aapo on hea näomaalija. Tema õpilane Tea Lemberpuu on Konrad Mägi Ateljees tabanud Tartu vaimude tunni - Indrek Hirv, Urmas Vadi, Raul Oreškin, aga kõigepealt- koidulaulik Tõnis Mägi, iidne tarkus kalbes valguses, otsekui Nabokovi samanimelises luuletuses. Viimase viisaastaku parim portree Eesti maalikunstis. Pakun. Margus Meinarti parim portree on maalikunstnik Lembit Saartsi portree. Kõhna vanamehe igavene unistus – vanglapäevil kohatud moskvalanna põuasinist tagumikku taga igatseva kunstniku ahtake nägu „ei-ole-võimalik" taustal. Pilt oli üleval Eesti parima liblika- ja linnumaalija Heldur Viirese Hommage-näitusel mõni aeg tagasi.

Raekoja platsi vana kägisevat treppi pidi end katuse alla vedades jõuame täpselt sinna, kus Konrad Mägi maalis. Siin, tärpentinilõhnases toas, harjutab kümneid õpilasi vabaakadeemilises maalikoolis Tartu maali- valguse ja värvi lõputut lõuendimängu, mille sarnast veel ehk Pariisi Ladina kvartalis kohata võib.
Tartus õpetavad maali mitmed kunstnikud - Enn Tegova lastekunstikoolis, Robert Suvi Rahvaülikoolis, Kersti Suumann, Aime Asi, Jüri Kask, Marika Maramaa oma ateljeedes. Maalimist õpetatakse Tähe tänava kõrgemas Kunstikoolis ning ülikooli kunstikeskuses. Mikkeli galerii, Kunstnike Maja jm väikesed hubased galeriid on loonud Tartusse omaette nähtuse - impressionistliku kunstienklaavi, hästihoitud kultuurisaladuse.

Vana ja soliidne Tartu kunstimuuseum kosub lesbide rünnakrühmast - jalad harkis, põrandalekusev plika Raekoja platsi viltuses majas, kriiskavad muuseumitädid ning Eesti kalleim peldik- 4 eurot riigimuuseumi vallutanud pervode vahtimise eest - hullemaks minna ei saanud :„Dalshe nekuda!"
"Bilde, Künstler, rede nicht…"( Kujuta, kunstnik, ära lobise…)
Muidugi teab salanõunik Priimägi paremini mida Mefistofeles Faustile tegelikult ütles.

Tartu maalijad ei ole klantsglamuuris nähtavad, pigem hoiduvad ateljee varju. Väljakutsuvalt vanamoodne Tartu maal ei hooli globaalsest pseudomodernsest orjusest.

Kunst on Tartus täna väljakutsuvalt vanamoodne, elus ja ilus.

Toimetaja: Helen Eelrand



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: