Balti festivalil on Eesti märke kõigi kontsertidel. Seekordse festivali avakontserdi juhatamise au on Eesti dirigendil Kristiina Poskal, kes astub üles 25. novembril Riias Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri (LRSO) ees. See on kava „Kaks Neljandat. Tüür ja Schumann“ Riia Suurgildi saalis.

Põnevana kõlab õhtu esimese, seega kogu festivali avateosena Erkki-Sven Tüüri Neljas sümfoonia „Magma“ sümfooniaorkestrile löökpillisolistiga. Solistiks on ansambli Perpetuum ritmico kunstiline juht, rahvusvaheliselt tuntud Guntars Freibergs Lätist. Õhtu teine suurteos on Robert Schumanni Neljas sümfoonia op. 112. 23. novembril annab orkester veel lisakontserdi noortele, kus on ettekandel vaid Schumanni Neljas sümfoonia, samuti Kristiina Poska käe all.

Balti festivali teine kontsert leiab aset Riias 1. detsembril kavaga, mille nimeks „Balti püramiid“. Siin on ettekandel igast Balti riigist üks heliteos, lisaks Tšaikovski „Serenaad keelpillidele“. Kava avab tuntud leedulanna Raminta Šerkšnytė „De profundis“, millele järgnevad läti klassiku Jānis Ivanovs'i „Poema luttuoso“ ning Arvo Pärdi „Fratres“. Seda kava esitab aga unikaalne kolme vabariigi esindusdorkestrite keelpillikoosseis, Balti kammerorkester, mida juhatab noor maestro, LRSO dirigent ja klarnetirühma kontsertmeister Guntis Kuzma. Tšaikovski teose ettekandel on suure kammerorkestri liidriks LRSO kontsertmeister Georg Sarkisjan.

Kolmas Balti festivali kontsert toimub 9. detsembril LRSO peadirigendi Andris Poga juhatusel. See kava on publiku ees sündmuseks, sest festivali tellimusel sünnib siin teatriheliloojana tuntud Arturs Maskatsi vokaalsümfoonilise uusteose „The Song of the Baltics“ maailmaesiettekanne. Teos on kirjutatud kolmele solistile, koorile ja orkestrile, pühendatud Läti Vabariigi 100. sünnipäevale, aga kätkeb endas ainet kõigi kolme Balti vabariigi saatuse teemal.

Kolmelt maalt pärit solistide hulgas märkame meeldiva üllatusena Mari Kalkunit, kes laulab metsosoprani partiid n.ö Eesti esindajana, sopranisolistiks on Vida Miknevičiūte Leedust ning tenoriks veelgi tuntum, ka La Scalas, New Yorki Metropolitanis ja Londoni Kuninglikus Ooperis üles astunud Lätist pärit Aleksandrs Antoņenko, kaastegev on riiklik koor Latvija. Teise teosena on kavas Jean Sibeliuse Teine sümfoonia. Andris Poga sai LRSO peadirigendiks 2013. aasta novembris ja on tegutsenud muuhulgas aastatel 2011- 2014 Paavo Järvi assistendina Orchestre de Paris' juures.

Nädal tagasi, 18. novembril mängis LRSO koos solistidega meeleolukat kava, mis pühendati Läti Vabariigi 99. aastapäevale. Juhatas Guntis Kuzma ja esitatud läti autoriteks olid Pēteris Butāns, Valts Būce, Andris Vecumnieks, Kārlis Lācis, Ēriks Ešenvalds ja Emīls Dārziņš.

Kristiina Poskal endal on sügishooajal olnud esinemisi Saksamaal Heilbronnis, ERSO hooaja avamisel Eestis, Šveitsis Luganos, Lõuna-Hollandis Eindhovenis ja Maastrichtis, Saksamaal Saarbrückenis. Detsembris juhatab ta St. Galleni Sümfooniaorkestrit Šveitsis ning seejärel uusaastakontserte Kopenhaageni Filharmooniaorkestriga.