Lavastuse tegevuskoht - Kaarnakivi - on üks Eestimaa talu eelmisel sajandi 50. aastatel, kuhu on perenaiseks jäänud ainsana küüditamistest pääsenud noor, 18 aastane Ilse. Ilsel tuleb hakkama saada nii enda sisemiste kaemustega kui ka kogu eluoluga, kirjeldab Aktuaalne Kaamera .

Lavastaja Peeter Tammearu sõnul on dramaturgia lähtunud 1951. aastast.

"Sellest situatsioonist, mis tol hetkel Eestimaal oli, kui talud olid tühjad ja kolhoosi astumine oli väga hoogustunud peale 1949 aasta küüditamist,“ nimetas ta. Neil kümnenditel elanud inimestele on lavastuses paljugi äratuntavat.

"Sarnane oli küll. Laval siin mängitakse, nagu see tegelikult oli, aga siis hoiti tagasi ja seda korda ei kirutud," analüüsis teatrikülastaja Taimi Maripuu.

Kuressaare linnateatris aitab vaatajal etenduse atmosfääri minekule kaasa teatri fuajeesse üles pandud näitus. Ka näitlejad on rolli tarbeks lisaks tekstide õppimisele taustauurimuslikku tööd teinud. Kuressaare linnateatri direktor ja tädi Berta osatäitja Piret Rauk selgitas, et proovides vahetati palju lugusid.

"Väga paljud lood, mida lavastaja rääkis on tema emast, isast, vanavanematest, õpetajatest. Eks need on ikkagi mälestused, sest meie trupis otseselt ju kedagi ei ole, kes mäletaks. Aga lugusid rääkisime küll," selgitas ta.

Etenduses mängivad Lauli Otsar, Markus Habakukk ja Piret Rauk Kuressaare linnateatrist ning Ago Anderson, Märt Avandi ja Lauri Kink Endla teatrist.