"Mehetapja/Süütu/Vari", režissöör Sulev Keedus

Eesti olusid arvestades väga ambitsioonikas ja julge film. Koosneb kolmest filmist, mis viivad meid erinevatesse ajastutesse, režissöör on sellega suure tüki hammustanud. Jutt käib naiste represseeritusest. Terviklikuks liidab filmi see, et kõigis kolmes novellis teeb peaosa Rea Lest, on ka mõningaid teisi ühendavaid detaile. Võib arvata, et vaatajatele jääb palju ka segaseks, eriti viimase loo puhul. Teostuse poolest aga on film väga eriline oma erinevate olustike poolest.

"Hampstead", režissöör Joel Hopkins

Igal aastal tuleb välja paar-kolm romantilist komöödiat, mille peaosas on just vanema generatsiooni näitlejad. Seekord siis Diane Keaton ja Brendan Gleeson. Lugu räägib Ameerikast pärit lesest, kes kohtab kodutut meest. Nende vahel tekib südamlik lähedus. Film on hästi ninnu-nännu, lääge, kohati lausa ebameeldivalt suhkrune. Seda on võibolla parem vaadata hoopis telekast nii, et võtad tassi kakaod ja teki peale.

"Armastuseta", režissöör Andrey Zvyagintsev

See aasta üks paremaid filme peaks olema praegu filmisõprade prioriteet number üks. Režissöör on ennast varasemalt tõestanud "Leviathaniga". Lugu abielupaarist, kes hakkab lahutama ja kelle vahel on väga palju põlgust. Kõik muutub veel raskemaks, kui kaob jäljetult nende varateismeline poeg. Film on intensiivselt väljendusrikas. Zvyagintsev on pessimist, ta jutustab mõjuvalt oma kodumaa olustiku trööstitusest ning on selle jutustuse ka meisterlikult teostanud.

"24 tundi elada", režissöör Brian Smrz

Peaosas mängiv Ethan Hawke on seni hoidunud hollywoodilikest stampidest. Seekord proovib ta astuda mõneti Keanu Reeves`i jalajälgedes. Lugu räägib palgamõrvarist, kellele on ootamatult antud võimalus 24 tundi elada ning ta otsustab teha kannapöörde. Lugu ise on natuke kuiv ja võtab iseennast liiga tõsiselt, selles puudub märulifilmilik lõbutunnetus. Film on tehtud kaskadööride koordinaatori poolt, seega stseenid on dünaamilised.