Arhitektuuriaastat võib arhitektide liidu juhatuse liikme Peeter Pere sõnul võtta kokku tõdemusega, et igas Eestimaa nurgas on kraanad püsti, vahendasid ERR'i raadiouudised. Kui riigi poolt ehitatakse või renoveeritakse hoone, siis kaasneb sellega ka kohustus tellida sinna kunsti ühe protsendi ehitise maksumuse ulatuses. Küll aga on seaduse täitmisel ilmnenud kitsaskohti.

Kuigi seadus on siiani Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul hästi toiminud, on esile kerkinud ka selle puudused. "Suurele hulgale asutustele jääb see ühekordseks kunstiostuks, ega nad tihti midagi tarka sellega edasi peale ei oska hakata ning see on lihtsalt kusagil fuajees," sõnas ta ja tõi välja, et tihti ei mõisteta, et kavand ja päriselu ei pruugi üks-ühele vastata.

Just nii juhtuski skulptorite Mari-Liis Tammi ja Eero Liivrandiga, kes lõid teose Lasnamäe Mehaanikakooli. Räägib Mari-Liis Tammi. "Kui me selle töö teostamise osas isegi jõudsime kõikides tehnilistes lahendustes vastaspoolega ühele arusaamale, et need ei ole probleemsed, siis põhipretensioonid, mis tellijale jäid, olid pigem kunstilised," kinnitas Tammi ja lisas, et ilmselt ei vastanud lõpptulemus tellija ettekujutusele. "Me tegime lõpplahenduses kunstilise järelandmisi ning palusime, et sellelt töölt eemaldatakse meie kui autorite nimed."

Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre väitel on sarnaseid juhtumeid veelgi. Just hiljuti alustati kokkuleppe saavutamist tellija poolt kunstiteose autoritega, et loobuda nende tööst. Sellisel puhul tuleb Soomre sõnul korraldada asutusel uus konkurss.

Toompere leiab, et vaja oleks keskset institutsiooni, kes nõustaks mõlemaid osapooli, lisaks jälgiks, et juba loodud kunstiteosed oleksid hooldatud.

Soomre ütles, et hetkel pole kultuuriministeerium kindel, kas sellisele institutsioonile tööd jaguks. Viimastel kuudel on aga seaduse mittetäitjate osakaalu analüüsitud; arusaam, kui palju on seda pahatahtlikult tehtud, võtab aega.