Markus Toompere protsendiseadusest: tihti jääb see ühekordseks kunstiostuks ({{commentsTotal}})

Tallinna Ehituskooli võidutöö
Tallinna Ehituskooli võidutöö "Kuldsed käed"

Kunsti tellimise seaduse täitmisel on tekkinud mitmeid arusaamatusi teoste tellijate ja loojate vahel. Konflikte aitaks lahendada ja isegi vältida Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul keskse institutsiooni loomine.

Arhitektuuriaastat võib arhitektide liidu juhatuse liikme Peeter Pere sõnul võtta kokku tõdemusega, et igas Eestimaa nurgas on kraanad püsti, vahendasid ERR'i raadiouudised. Kui riigi poolt ehitatakse või renoveeritakse hoone, siis kaasneb sellega ka kohustus tellida sinna kunsti ühe protsendi ehitise maksumuse ulatuses. Küll aga on seaduse täitmisel ilmnenud kitsaskohti.

Kuigi seadus on siiani Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul hästi toiminud, on esile kerkinud ka selle puudused. "Suurele hulgale asutustele jääb see ühekordseks kunstiostuks, ega nad tihti midagi tarka sellega edasi peale ei oska hakata ning see on lihtsalt kusagil fuajees," sõnas ta ja tõi välja, et tihti ei mõisteta, et kavand ja päriselu ei pruugi üks-ühele vastata.

Just nii juhtuski skulptorite Mari-Liis Tammi ja Eero Liivrandiga, kes lõid teose Lasnamäe Mehaanikakooli. Räägib Mari-Liis Tammi. "Kui me selle töö teostamise osas isegi jõudsime kõikides tehnilistes lahendustes vastaspoolega ühele arusaamale, et need ei ole probleemsed, siis põhipretensioonid, mis tellijale jäid, olid pigem kunstilised," kinnitas Tammi ja lisas, et ilmselt ei vastanud lõpptulemus tellija ettekujutusele. "Me tegime lõpplahenduses kunstilise järelandmisi ning palusime, et sellelt töölt eemaldatakse meie kui autorite nimed."

Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre väitel on sarnaseid juhtumeid veelgi. Just hiljuti alustati kokkuleppe saavutamist tellija poolt kunstiteose autoritega, et loobuda nende tööst. Sellisel puhul tuleb Soomre sõnul korraldada asutusel uus konkurss.

Toompere leiab, et vaja oleks keskset institutsiooni, kes nõustaks mõlemaid osapooli, lisaks jälgiks, et juba loodud kunstiteosed oleksid hooldatud.

Soomre ütles, et hetkel pole kultuuriministeerium kindel, kas sellisele institutsioonile tööd jaguks. Viimastel kuudel on aga seaduse mittetäitjate osakaalu analüüsitud; arusaam, kui palju on seda pahatahtlikult tehtud, võtab aega.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: